Ooperifantoom

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on karakterist; samanimeliste teoste kohta vaata lehekülge Ooperifantoom (täpsustus).

Lon Chaney Ooperifantoomina 1925. aasta filmis "Ooperifantoom"

Ooperifantoom (kodanikunimega Erik) on peategelane Gaston Leroux' romaanis "Ooperikummitus".

Romaani järgi sündis Erik Prantsusmaal Roueni läheduses. Ta oli nii kole, et jooksis, olles umbes 9–10-aastane, kodunt minema ja sattus mustlaste juurde värdjanäitustel esinema kui le mort vivant ehk elav surnu. Sel ajal sai temast illusionist, mustkunstnik ja kõhurääkija, ja ka väga hea arst.

Kuuldused neist oskustest ja lisaks suurepärasest ja hüpnotiseerivast lauluhäälest levisid ja nii sattuski Erik Pärsiasse, kus hakkas tööle šahhi heaks nii paleede arhitekti, mustkunstnikuna kui ka palgamõrvarina. Viimase töökoha juures sai talle iseloomulikuks abivahendiks pandžabi lasso (Punjab Lasso). Kuna šahhile meeldis Eriku konstrueeritud palee nii väga, siis ta ei tahtnud, et kuskil kerkiks veel mõni niisama hea palee, ja ta andis korralduse Erik hukata, mille peale Erik põgenes. Pärast seda töötas ta veel Konstantinoopolis, kust ta samuti oli sunnitud põgenema, ja jõudis isegi Kagu-Aasiasse.

Tüdinedes mööda maailma rändamisest, aitas ta ehitada Pariisi uue ooperimaja Palais Garnier. Nii oli tal vaba voli teha endale hoone keldritesse pelgupaik, kuhu ta elama asus.

Erikule hakkas meeldima noor laulja Christine Daaé, kelle ta soovis naiseks võtta, et temaga õnnelikult elu lõpuni koos elada (tal polnud tollal palju veel elada jäänud).

Erikut võib kohata paljudes filmides ja lavateostes:

Erikut on eri filmides ja lavateostes mänginud: