Ottilie-Olga Kõiva

Ottilie-Olga (Olli) Kõiva (aastani 1958 Ottilie-Olga Niinemägi; 6. veebruar 1932 Anna vald, Järvamaa – 9. november 2023 Tallinn) oli eesti teadlane, rahvus- ja rahvakultuuri talletaja ja tutvustaja, laulu-uurija, folklorist.

Elukäik

• 1954 – lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogina.
• 1954–1961 ja 1963–1966 teadur Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonnas.
• 1963 – kaitses filoloogiakandidaadi väitekirja "Regivärsilise rahvalaulu traditsioon Kihnu saarel".
• 1966–1977 Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonna juhataja.
• 1984–1987 Kirjandusmuuseumi heliarhiivi juhataja.
• 1990–1993 Kirjandusmuuseumi vanemteadur.

Teadustegevus

Erialaseid kirjutisi on Olli Kõiva avaldanud alates 1957. aastast. Peamiseks uurimisalaks on regivärsilised rahvalaulud, laulikud ja laulutraditsiooni lokaalne omapära.

Tema koostatud ülevaateid eesti regilaulutraditsioonist, rahvaluule arhiivist ja rahvaluule kogumise ajaloost on ilmunud ka vene, inglise, saksa ja soome keeles. Ta osaleb "Vana Kandle" koostamises.

Teoseid

• 1970 – heliplaatide teaduslik valimik "Eesti rahvalaule ja pillilugusid", koostatud koos Herbert Tampere ja Erna Tamperega
• 1985 – Vana Kannel V. Mustjala regilaulud. Viis lõpule ja toimetas, koostajad Herbert ja Erna Tampere, kaasautor Ingrid Rüütel
• 1997 – Vana Kannel VII:1. Kihnu regilaulud, kaasautor Ingrid Rüütel
• 2003 – Vana Kannel VII:2. Kihnu regilaulud, kaasautor Ingrid Rüütel
• 2012 – Vana Kannel X. Paide ja Anna regilaulud, kaasautor Janika Oras
• 2014 – Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu, kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal. Time to wake: twenty-eight Estonian folk songs written down by Friedrich Reinhold Kreutzwald in 1828 in Viisu village, Järva county
• 2021 – Vana Kannel XIV. Peetri regilaulud, kaasautor Janika Oras

Lasteraamatud

• 1961 – "Sõnakera"
• 1971 – "Sinisirje linnukene"

Liikmesus

• TA Emakeele Selts
• Akadeemiline Rahvaluule Selts
• Soome Kalevalaseura välisliige
• Soome Kirjanduse Selts kirjavahetajaliige

Tunnustus

• 1999 – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind
• 2014 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium
• 2014 – Järvamaa teenetemärk
• 2021 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia viljaka töö eest folkloristina, rahvus- ja rahvakultuuri tutvustajana ja talletajana

Isiklikku

Oli abielus ehitusinseneri ja karikaturisti Harri Kõivaga (1932–2003). Tütar Meeli Kõiva on kunstnik, tütar Katre Kõiva on laulja.

Kirjandus

• Eduard Laugaste, Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu II (1980), lk 402; Keel ja Kirjandus 1982, 2 (K. Salve); Keel ja Kirjandus 2002, 2.

Välislingid

• Rahvuskultuuri Fondi eristipendiumid pälvisid Fred Jüssi, Olli Kõiva, Arvo Valton ja Enn Vetemaa ERR, 14.12.2014
• Kristi Salve "Folklore": "Olli Kõiva 75"
• Olli Kõivat usutlemas
• Regilaul annab meile tagasi meie põlvnemisloo
• Ottilie-Olga Kõiva 6.II 1932 – 9. XI 2023