Oksana Tralla

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Oksana Tralla

Oksana Tralla (sünninimi Oksana Titova; sündinud 15. veebruaril 1979 Tallinnas)[1] on Eesti tantsija ja koreograaf.

Ta lõpetas 1998. aastal Tallinna Balletikooli ning sai 2002. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis bakalaureusekraadi koreograafias. 2006. aastal sai ta magistrikraadi Tallinna Ülikoolis koreograaf-lavastajana.[1]

2001–2011 töötas Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas klassikalise tantsu õppejõuna. 1998–2013 töötas Eesti Rahvusballetis balletiartistina ning lõi selle kõrvalt koreograafiat.

Alates 2013 on Oksana Tralla vabakutseline koreograaf ja tantsuõpetaja.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Lavastused[muuda | muuda lähteteksti]

  • The Last Hairy (2005, Kanuti Gildi Saal)[2]
  • Roots (2006, Kanuti Gildi Saal)[3]
  • Hamlet (2007, Rahvusooper Estonia)[4]
  • Peeter Paan (2008, Vanemuine)[5]
  • Kass ennustab tulevikku inimesest paremini (2008, Kanuti Gildi Saal)[6]
  • Alguse lõpp (2009, Kanuti Gildi Saal)[7]
  • Dissolution (2010, Rahvusooper Estonia)
  • Väike prints (2011, Rahvusooper Estonia)[8]
  • Kuidas mängida ennast (2012, KUMU)[9]
  • Püha Öö (2013, Kanuti Gildi Saal)[10]

Muud tööd[muuda | muuda lähteteksti]

Oksana Tralla on loonud koreograafia mitmele draama- ja muusikalavastusele. Teiste seas Steini ja Bocki muusikalile „Viiuldaja katusel“ (Vanemuine, 2003), „Hunt ja seitse kitsetalle” (Eesti Nukkuteater, 2004), „ Preili Julie” (Vene Teater, 2005), „Tango in Buenos Aires” (RO Estonia, 2005), „ Maskiball” (Rahvusooper Estonia, 2009), „Suudlus kuuvalgel” (Rahvusooper Estonia, 2009), „Käsikivi kosmosest” (Rahvusooper Estonia, 2010) ja „Varastatud oranž jalgratas“ (Eesti Draamateater, 2010). Oksana Tralla osales koreograafina Andres Tenusaare animatsiooni "Kolmnurga afäär" (Nukufilm, 2012) loomisel.

PööningTants[muuda | muuda lähteteksti]

Oksana Tralla eestvedamisel algas 2011. aastal nüüdistantsusari "PööningTants".[11] Rahvusooper Estonia kammersaalis toimunud sarja üheks eesmärgiks oli pealava repertuaari kõrval soodustada ka kaasaegse tantsu arengut Rahvusooperis. PööningTants võimaldas koostööd balletitantsijate, koreograafide, heliloojate, lauljate, luuletajate ning multimeediakunstnike vahel. Projekti raames tuli välja neli tantsulavastust: "Väike prints", "Out of opera"[12], "Jumalate juures"[13] ja "Pärast maailma". Projekt pälvis nii publiku kui ka kriitikute tähelepanu.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta abiellus 2011. aasta suvel ajakirjanik Johannes Trallaga. Neil on poeg ja tütar. Aastatel 2012-2018 elas ja töötas perekond Brüsselis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]