Oireachtas
 |
See artikkel on tänapäeva Iirimaa parlamendi kohta; ajalooliste parlamentide kohta vaata Iirimaa parlament |
| Oireachtas | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | |
| Tüüp | kahekojaline parlament |
| Ajalugu | |
| Asutatud | 29. detsember 1937 (praegusel kujul) |
| Eelnev | Oireachtas (Iiri Vaba Riik) |
| Juhtkond | |
| Iirimaa president | Michael D. Higgins |
| Ceann Comhairle (Dáil) | Verona Murphy, parteitu |
| Leas-Cheann Comhairle | John McGuinness, Fianna Fáil |
| Cathaoirleach (Seanad) | Mark Daly, Fianna Fáil |
| Leas-Chathaoirleach | Maria Byrne, Fine Gael |
| Struktuur | |
| Kohtade arv |
234 hääleõigusliku liiget 174 Dáil Éireanni liiget 60 Seanadi liiget |
| Volituste kestus | kuni viis aastat |
| Kogunemispaik | |
 | |
| Leinster House | |
| Veebileht | |
| oireachtas.ie | |
Oireachtas, ametlikult ka Oireachtas Éireann, on Iirimaa kahekojaline parlament. Oireachtas koosneb Iirimaa presidendist ning kahest kojast (iiri keeles: Tithe an Oireachtais): esindajatekodast Dáil Éireann ja senatist Seanad Éireann.[1]
Iirimaal peab eelnõu seaduseks saamiseks selle esmalt heaks kiitma nii Dáil kui ka enamasti Seanad. Dáil võib Seanadi keeldumisest mööda minna.[2] Pärast heakskiitu parlamendis peab selle allkirjastama president. Juhul kui tegemist on põhiseaduse muutmisega, peab eelnõu enne presidendile esitamist kinnitama ka rahvahääletus. Tavapäraselt on president kohustatud allkirjastama kõik Oireachtase kojad läbinud seadused, kuid tal on õigus suunata eelnõu ülemkohtusse, et kontrollida selle vastavust põhiseadusele. Seanadi volitused on sisuliselt piiratud vaid seadusandluse edasilükkamisega, mitte selle vetostamisega, mistõttu otse rahva poolt valitav Dáil on kahest kojast mõjuvõimsam.
Oireachtase kojad kogunevad Leinster House'is Dublinis.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Role of the Oireachtas". Oireachtas. Vaadatud 7. oktoobril 2025.
- ↑ "How laws are made". Oireachtas. Vaadatud 7. oktoobril 2025.
- ↑ "Visit & Learn". Oireachtas. Vaadatud 7. oktoobril 2025.