Ohridi piirkonna loodus- ja kultuuripärand

Allikas: Vikipeedia
Ohridi piirkonna loodus- ja kultuuripärand
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Asukoht  Albaania  Põhja-Makedoonia
Tüüp kultuuri- ja loodusmälestis
Kriteeriumid I, III, IV, VII
Viited 99
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Nimekirja arvatud 1979 (3 istung)
Laiendatud 1980, 2009, 2019
* Regioon on UNESCO määratletud
Püha Kaneo Johannese kirik Ohridi järve kaldal

Ohridi piirkonna loodus- ja kultuuripärand (makedoonia keeles Природно и културно богатство на охридскиот регионon; albaania keeles Trashëgimia natyrore dhe kulturore e rajonit të Ohrit; inglise keeles Natural and Cultural Heritage of the Ohrid region; prantsuse keeles Patrimoine naturel et culturel de la région d'Ohrid) on 1979. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud objekt, mis asub Albaania idaosas ja Põhja-Makedoonia edelaosas Ohridi järve ümbruses.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ohridi järv võeti esmalt maailmapärandisse 1979. aastal kui looduspärand (väljapaistev loodusnähtus, kus on säilinud reliktsed ja maailmas ainulaadsed mageveeliigid ning seal on rikkalik linnustik) tollase Jugoslaavia alal. 1980. aastal laiendati objekti oluliselt, sellele lisati Ohridi linn kui kultuuripärand ning objekt muutus kultuuri- ja looduspärandi segapärandiks.

1991. aastal arvestati objekt äsjatekkinud Makedoonia Vabariigi alla.

2009. aastal oli väiksemaid piiride ja territooriumi muudatusi.

Veebruaris 2019 nimetati Makedoonia Vabariik ümber Põhja-Makedoonia Vabariigiks ning objekt arvestati Põhja-Makedoonia alla.

Mais 2019 laiendati objekti märgavalt, sellele tuli juurde osa naaberriigist Albaaniast (Ohridi järv täielikult) ning objekt muutus Albaania ja Põhja-Makedoonia ühispärandiks (jagatud pärandiks).

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Väljapaistev loodusnähtus Ohridi järv on elupaik paljudele endeemsetele magevee looma- ja taimeliikidele, mis pärinevad tertsiaari perioodist. Ohridi linn, mis asub järve kaldal, on üks Euroopa vanemaid. Peamiselt 7. ja 19. sajandi vahel ehitatud hoonetes on vanim slaavi klooster (St Pantelejmon) ja enam kui 800 bütsantsi stiilis ikooni, mis pärinevad 11. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. Järve kalda lähedal asuvas madalas vees on kolmes kohas eelajalooliste vaiaelamute osasid ning väikesel Lini poolsaarel on 6. sajandi keskel rajatud varakristliku kiriku varemed.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]