Ogre oru looduspark
| Ogre oru looduspark | |
|---|---|
| Dabas parka "Ogres ieleja" | |
| Fail:Ogres ieleja.JPG | |
| Koordinaadid | 56° 49′ 47″ N, 25° 19′ 25″ E |
| Pindala | 75,157 km² |
| Tüüp | looduspark |
| Moodustatud | 2004 |
  | |
Ogre oru looduspark (läti Ogres ieleja) on looduspark Lätis Madona piirkonna Ērgļi ja Sausnēja valla territooriumil, ning Ogre piirkonna Mazozoli, Meņģele, Taurupe, Madliena, Krape, Lēdmane, Rembate ja Ogresgalsi valla territooriumil.
Kaitseala loodi 2004. aastal, et kaitsta Ogre oru loodust ja kultuuriloolisi väärtusi ning tasakaalustada piirkonna majandustegevust puhkevõimalustega. Tegemist on ka Natura 2000 alaga. Seal esineb 11 biotoopi, mis on üleeuroopaliselt väärtuslikud, lisaks 15 biotoopi, mis on kaitse all Lätis.[1]
Looduspargi moodustab Ogre jõe org Ērgļi ja Ogresgalsi vahel. Looduspark jääb osaliselt Vidzeme kõrgustikule, osalt Kesk-Läti madalikule.
Loodusparki jääb mitmeid väiksemaid kaitstavaid territooriumeid, nende seas Vērene jalakate ja künnapuude metsa hoiuala, Kalnrēžase ja Tarbiņase dolomiitliivakivi paljandid, Brāži kärestike ja Akmeņupīte kose geoloogiline kaitseala, ja Līčupe paljand.[2] Loodusparki jääb Ogresmuiža valge-toonekure koloonia.
Kaitstavatest muisusmälestistest jäävad loodusparki Ķikuti muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Kaivēni linnamägi, hiiepaik Skudrase linnamäel, Vecpriekšēni muinaskalmed, Priekšēni linnamägi ehk Pumpiņkalns, Baltava piiskopilinnus, Pelīcēni muinaskalmed, Ogre linnamägi, Meņģele kalmistuvärava kabel, Meņģele keskaegne kalmistu, Meņģele kirik, Ozolēni muinaskalmed, hiiepaik Ģērķi Jumalamägi ehk Ģērķi Ohvrimägi, Vērene mõisa hoonetekompleks (sealhulgas häärber, kupja maja, ait ning park), Lejasoķēni muinaskalmed, Uženi linnamägi, Jaunzemji muinaskalmed, Beķubode keskaegne kalmistu, Tulki keskaegne kalmistu, Vecdzilnase muinaskalmed ja Kuradikivi nime kandev hiiepaik.[3]
51% kaitsealast on metsa all, 10% on veekogud ja 18,7% asustatud ala. Põllumajanduslikku maad on rohkem Ogre jõe alamjooksul.[4] Metsades kasvab valdaval hall lepp, järgnevad kask, kuusk ja mänd.[5] Ogre jõele on looduspargis rajatud viis hüdroelektrijaama (Ogre, Vecogre, Aviekste, Lobe ja Ērgļi).[6] Aluskorra moodustavad Frasnes'i lademe kivimid (liivakivi, dolomiitmergel, aleuriit, dolokivi ja dolomiidistunud liivakivi.[7]
Looduskaitsealustest liikidest sinevad seal karvane maarjalepp, valge-toonekurg, must-toonekurg, värbkakk, valgeselg-kirjurähn, punaselg-õgija, rukkirääk, väike-konnakotkas, musträhn, väike-kärbsenäpp, sookurg, hallpea-rähn, laanepüü, roo-loorkull, teder, jäälind, tamme-kirjurähn, nõmmelõoke, kobras, ilves, saarmas, hunt, metsnugis, rohukonn, rabakonn, veekonn, tiigikonn, kivisisalik, harilik hink, võldas, ojasilm, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp.[8] Looduspark on Lätis ainus teadaolev Euroopa laikõrva elupaik. Ainult Lätis kaitstavatest liikidest elavad seal nurmkana, hallõgija, jääkoskel, põldvutt ja väänkael.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ogres ieleja
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ DABAS PARKA “OGRES IELEJA” DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS, Rīga, 2008, lk. 18
- ↑ DABAS PARKA “OGRES IELEJA” DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS, Rīga, 2008, lk. 12
- ↑ DABAS PARKA “OGRES IELEJA” DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS, Rīga, 2008, lk. 40
- ↑ DABAS PARKA “OGRES IELEJA” DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS, Rīga, 2008, lk. 31
- ↑ DABAS PARKA “OGRES IELEJA” DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS, Rīga, 2008, lk. 30
- ↑ DABAS PARKA “OGRES IELEJA” DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS, Rīga, 2008, lk. 6-7
- ↑ DABAS PARKA “OGRES IELEJA” DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS, Rīga, 2008, lk. 64