Mine sisu juurde

Ogam

Allikas: Vikipeedia
20 ogam-märki nelja rühma (aicmi) grupeerituna pluss kuus hilisemat lisamärki (forfeda)
Ogamkirjaga kivi

Ogamkiri, ka ogamid[1] (ogham või ogam 'kiri', keskaja iiri keeles ['ɔɣəmˠ], tänapäeva iiri keeles [ˈoː(ə)mˠ] ) on varakeskajal kasutusel olnud vanakeldi tähestikkiri, mida kasutati peamiselt vanaiiri keeles tekstide kirjutamiseks (nn ortodokssed ogamkirjad 4.–6. sajandist ja nn skolastilised ogamkirjad 6.–9. sajandist)[2]. Ogamkirjal on ühiseid jooni ruunidega [2].

Iirimaal ja Lääne-Suurbritannias on kivimonumentidel säilinud ligikaudu 400 "ortodoksset" ogam-raidkirja, millest suurem osa asub Iirimaa Munsteri provintsi lõunapoolsetes piirkondades. Munsteri Corki ja Kerry krahvkondades asub 60% kõigist Iiri ogam-kividest. Väljaspool Iirimaad on neid enim Pembrokeshire'is Walesis.

Raidkirjad on tavaliselt kogumid isikunimedest[2], mis on kirjutatud kindla korra järgi.

Sõna "ogam" või "ogham" etümoloogia on ebaselge. Üks võimalik päritolu on iiri sõnast "og-úaim" 'otsavagu', mis viitab terava relva otsaga tõmmatud vaole[2].

Ogamkiri koosnes 20 märgist[3], vanaiiri keeles feda (ainsus fid) . Need 20 olid rühmitatud nelja rühma aicmi (ainsus aicme), igas viis märki[2]. Ogamkirja kõrgaja järgsel perioodil loodi veel mõned lisamärgid, forfeda (ainsus forfid), mille hilisem päritolu on välja loetav ka nende väliskujust ja mis paigutati eraldi märgirühma. Mõned lisamärgid, nagu ᚕ (EA ja K) ja ᚖ (OI ja TH [θ]) lansseeriti suhteliselt varakult ja võivad olla seotud häälikumuutusega vanaiiri keeles u 600.–900. aastail.

Algsed 20 märki koosnevad ühest kuni viiest kriipsust. iga kriips lähtub samalt baasjoonelt, milleks ogamkividel oli sageli kivi teravaservaline kant. Baasjoon võis olla ka joonistatud, nagu näiteks merevaigust Ennise helmel[4], käsikirjades kujutatakse joont ka ᚛       ᚜ . Kirja lugemissuund oli alt üles. Tabelis vastab sellele suund vasakult paremale.

Märk Märgi nimi Märgile vastav ladina täht Hääldus Nime tõlge
B-rühm
Beithe B [b] kask
Luis L [l] vanaiiri leek või rohi, traditsiooniline tõlgendus pihlakas
Fern F, V, W [f], [v], [w] lepp
Sail S [s] paju
Nin N [n] vanaiiri oksaharu ja hark, traditsiooniline tõlgendus saar
H-rühm
Huath, Úath H [h] vanaiiri hirm, traditsiooniline tõlgendus viirpuu
Dair D [d] tamm
Tinne T [t] vanaiiri hirm; traditsiooniline tõlgendus iileks (Ilex aquifolium)
Coll C [k] sarapuu
Cert, Quert Q [kw] tähendus ebakindel, traditsiooniline tõlgendus õunapuu
M-rühm
Muin M [m] vanaiiri kael ja kavalus ja kiindumus, traditsiooniline tõlgendus viinapuu
Gort G [g] põld, traditsiooniline tõlgendus luuderohi
Gétal GG, NG [gw] und [ŋ] vanaiiri mõrv; traditsiooniline tõlgendus leetpõõsas
Straif Z [ts], [st], [sw] vanaiiri väävel, traditsiooniline tõlgendus laukapuu
Ruis R [r] vanaiiri punasus või krapitaim, traditsiooniline tõlgendus leeder
A-rühm
Ailm A [a] mänd, okaspuu
Onn O [o] vanaiiri saarepuu, traditsiooniline tõlgendus ka astelhernes
Ur U [u] maa, savi; traditsiooniline tõlgendus kanarbik
Edad E [e] tähendus teadmata, traditsiooniline tõlgendus haab
Idad I [i] jugapuu
Forfeda (lisamärgid)
Ebhadh EA, E (esineb Ballyspellani sõlel seitse korda; Killaloe ogamkivil) ÉO, K (näiteks ᚛ᚐᚕᚓᚏᚐᚄ᚜ (AKERAS) ja ᚛ᚕᚑᚔ᚜ (KOI)) [ea], [eo], [k] tähendus teadmata, traditsiooniline tõlgendus haab
Oir OI ( ᚛ᚋᚖᚂᚓᚌᚖᚋᚏᚔᚇ᚜ (MOLEGOMRID), ÓE, TH ( ᚛ᚐᚖᚓᚉᚓᚈᚐᚔᚋᚔᚅ᚜ (ATHECETAIMIN)) [ɔɪ̯], [oe], [θ] vanaiiri kuld, traditsiooniline tõlgendus kikkapuu või luuderohi
Uilleand UI ( ᚛ᚃᚂᚔᚄᚐᚉᚓᚄᚗᚉᚋᚔᚏ᚜(VLISACESUICMIR)), ÍA [ui], [ia] uilleand – vanaiiri küünarvars, traditsiooniline tõlgendus kuslapuu
Iphin IA, IO, ÚA, UI, P ( ᚛ᚈᚒᚏᚘᚔᚂᚔ᚜ (TURPILI)) [ia], [io], [ua], [ui], [p] karusmari või oga, astel
Eamhancholl (ei esine ogamkividel, ainult kirjalikes allikates) AE, X [æ], [ks] nõiapuu
Peith P [p] tähendus teadmata

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]