Kaheaastane kuningakepp

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Oenothera muricata)
Kaheaastane kuningakepp
Kaheaastane kuningakepp Oenothera biennis
Kaheaastane kuningakepp Oenothera biennis
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Mürdilaadsed Myrtales
Sugukond Pajulillelised Onagraceae
Perekond Kuningakepp Oenothera
Liik Kaheaastane kuningakepp
Binaarne nimetus
Oenothera biennis
L.
Sünonüümid
  • Brunyera biennis Bubani
  • Oenothera chicaginensis de Vries ex Renner & Cleland
  • Oenothera chicagoensis Renner ex R.E.Cleland & Blakeslee
  • Oenothera grandiflora L'Hér.
  • Oenothera muricata L.
  • Oenothera pycnocarpa G.F. Atk. & Bartlett
  • Oenothera renneri H.Scholz
  • Oenothera rubricaulis Kleb.
  • Oenothera stenopetala E.P. Bicknell
  • Oenothera suaveolens Pers.
  • Onagra biennis (L.) Scop.
  • Onagra muricata (L.) Moench[1]

Kaheaastane kuningakepp (varasem nimetus rapontika[2]) (Oenothera biennis) on taimeliik pajulilleliste sugukonna kuningakepi perekonnast.

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaheaastane kuningakepp on kaheaastane rohttaim. Ta võib kasvada 30–100 cm kõrguseks. Taime varred on hõredalt karvased. Kaheaastase kuningakepi õied on kollased, lõhnavad, avanevad õhtuti. Vili on kupar, milles on palju 1,5 mm suurusi punakaspruune kuni mustjaid moonilõhnalisi seemneid.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Algne levila on Põhja-Ameerika. 1620. aastatel toodi ilutaimena Euroopasse. Kasvab metsikult Eestis ja mujal Euroopas.[3]

Kasvatamine kultuuris (1927)[muuda | muuda lähteteksti]

"Mullapinna suhtes taimel suuremad nõudmised puuduvad. Seeme külvatakse hõredalt peenrale 20 sm kaugustesse ridadesse ja kaetakse õhukese mullakorraga. Seemne idanemiseks tuleb mullapind niiske hoida. Tärganud kuningkeppe harvendatakse 10 sm kaugusele üksteisest."

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Toiduainena tarvitatakse kaheaastase kuningakepi juuri salatiks, aga ka keedetakse ja küpsetatakse; võrseid soovitatakse süüa värskelt või keedetult. Õisi, mis on magusa maitsega, kasutatakse salatites või nende garneerimisel.

Indiaanlased kasutavad taime vesitõmmist kootava ja rahustava vahendina köha, seedehäirete, valu ja haavade korral.

Sõja ajal on seemneid kasutatud kohvi aseainena.

Küpsenud seemnetest valmistatakse heksaaniga ekstraheerides või külmpressides kuningakepiõli (Oenotherae biennis oleum).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "The Plant List: A Working List of All Plant Species". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2018. Vaadatud 7. detsember 2014.
  2. Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 115, 1927
  3. Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 115, 1927

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]