Harilik kaheksajalg

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Octopus vulgaris)
 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kaheksajalg (perekond); sugukonna kohta vaata artiklit Kaheksajalglased; seltsi kohta vaata artiklit Kaheksahaarmelised

Harilik kaheksajalg

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Limused Mollusca
Klass Peajalgsed Cephalopoda
Alamklass Coleoidea
Selts Kaheksahaarmelised Octopoda
Sugukond Kaheksajalglased Octopodidae
Perekond Kaheksajalg Octopus
Liik Harilik kaheksajalg
Binaarne nimetus
Octopus vulgaris
Cuvier, 1797
Sünonüümid

Architeuthis distribution.gif

  • Octopus vulgaris
    Lamarck, 1798
  • Octopus rugosus
    Bosc, 1792
Video harilikust kaheksajalast

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne; kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik.

Kaheksajala pikkus koos mantliga on umbes 25 cm ja koos kombitsatega on see kuni 1 m[1].

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna octopus tuleb vanakreeka keelest ja on kokku pandud sõnadest ὀκτώ 'kaheksa' ja ποῦς 'jalg'. Seega otsetõlkes eesti keelde kaheksajalg. Sõna vulgaris tuleb aga ladina keelest ja see tähendab harilik – siit ka nimetus harilik kaheksajalg.[2]

Eelkäija  [muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed peajalgsete eelkäijad elasid Maal umbes 500 miljonit aastat tagasi. Nende pehmet keha ümbritses kaitseks kest ja nad liikusid mööda merepinda roomates. Umbes 140 miljonit aastat tagasi loobusid nad kaitsekestast, mille tulemusena tuli hakata elukeskkonnaga kohastuma ning leida muid mooduseid vaenlaste eemale hoidmiseks – üks neist oli oma keha värvi ja tekstuuri muutmine.[2]

Levik  [muuda | muuda lähteteksti]

Hariliku kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel ja Roheneemesaartel.[1]

Kirjeldus  [muuda | muuda lähteteksti]

Hariliku kaheksajala keha on pehme ja kotjas, tema kaheksa jäseme keskkohas asub suuava, mille keskel on kitiinist nokalaadsed lõuad[3]. Igal kaheksajala kombitsal on üle 200 iminapa, mis toimivad jäsemete, haistmise ja maitsemeelte eest – nendega ta kompab, maitseb ja haistab oma ümbrust[4].

Kaheksajala ajul on 30 kääru ja suured silmad, mis teeb temast ühe intelligentsema looma. Tema närvisüsteemis on üle 500 miljoni neuroni, mis on sama palju kui koeral.[5] Vaid üks kolmandik kõikidest neuronitest paiknevad tema ajus, ülejäänud kaks kolmandikku jaotuvad üle ta keha ja kombitsate.[4]

Kaheksajalal on ka kolm südant – üks pumpab verd üle kogu keha ja kaks pumpavad lõpustesse [4].

Toitumine  [muuda | muuda lähteteksti]

Hariliku kaheksajala toitumine on väga mitmekesine. Tema toidulauale kuuluvad näiteks vähid, karbid, väiksed kalad ja molluskid. Troopilistes vetes toitub ta peamiselt krabidest, Euroopa vetes aga moodustavad molluskid 80% tema toidust.[2]

Eluviis  [muuda | muuda lähteteksti]

Harilik kaheksajalg on öise eluviisiga üksik, privaatsust armastav loom. Oma pesapaiga rajab ta teiste omasuuruste liigikaaslaste lähedusse, näiteks laevavrakki, kuid siiski piisavalt suure distantsiga, et keegi kellegi elu ei segaks. Saaki jahib ta öösiti ja lõpetab koidikul, päevased röövretked ei kesta kaua. Elukohta vahetavad kaheksajalad erinevalt – mõni vahetab iga päev, mõni püsib terve elu samas paigas.[6]

Paljunemine  [muuda | muuda lähteteksti]

Enne paarituma hakkamist, tõrjub emane loom isast mõnda aega, kuid siis laseb isase ligi. Paaritumiseks on isane loom kas emase kõrval ja emane justkui veaks teda kättpidi järgi või ronib isane emasele selga. Isane kaheksajalg aga pumpab oma kuju muutnud kolmanda kombitsa ehk hectocotylus'e abil spermatosoide emase kehasse. Paaritumise protsess võib kesta mitu tundi. Sama paar paaritub veel kord umbes nädala jooksul. Kahe paaritumise vahele jääval ajal astub isane suguühtesse teiste emastega ja emane teiste isastega. Nädal peale viljastumist otsib emane munemiseks mõne varjulise paiga, näiteks augu, lõhe, korallrifi, tühja molluskite kesta, purgi, pudeli, rehvi, saapa või vana laevavraki. Ühe korraga muneb emane 100 000 kuni 500 000 muna, mis meenutavad välimuselt viinamarjakobaraid. Munade haudumise periood kestab 4–5 kuud ja sel ajal emane loom ise ei toitu, vaid hoolitseb munade eest – purskab neile puhast vett ning peseb neid oma kombitsatega. Kuna emane on väga kaua ilma toiduta, sureb ta varsti pärast munade koorumist. Koorunud kaheksajalad on 3 mm suurused ja meenutavad täielikult kaheksajalga. Esimese elukuu hõljuvad vastsed vees nagu planktonid, misjärel nad merepõhja langevad ning seal suureks kasvama hakkavad. Kuna kaheksajala eluiga on võrdlemisi lühike, kasvab väike kaheksajalg äärmiselt kiiresti.[6] Kõigist koorunud kaheksajalgadest kasvab täiskasvanuks vaid üks või kaks isendit[3].

Ohud  [muuda | muuda lähteteksti]

Peamised looduslikud vaenlased on kaheksajalast suuremad kalad nagu hai, suur hiidahven ja meriangerjas. Liiki ohustab ka suur väljapüük, enim Mehhikos ja Itaalias.[2]

Enesekaitse  [muuda | muuda lähteteksti]

Ühe tunni jooksul suudab kaheksajalg oma välimust muuta kuni 177 korda. Lisaks tavalisele värvuse muutmisele suudab ta imiteerida ka veepõhjas olevaid tekstuure. Selline võime muudab ta märkamatuks röövkaladele, nagu haid ja delfiinid. Välimus muutub kaheksajalal neuroloogiliselt, millisekunditega. Teistel värvust muutvatel loomadel, näiteks kameeleonitel, toimub see hormonaalselt, mistõttu kulub neil ligi 20 sekundit hormoonide verre jõudmiseks ja sealt üle keha laiali kandumiseks. Kaheksajala nahk on valgustundlik tänu fotoretseptoorsetele geenidele, mistõttu ei näe ta mitte ainult oma silmade, vaid ka nahaga. Arvatakse, et värvuse muutmine on kaheksajalgadele kui pilgutamine või hingamine inimestele, see võib toimuda nii tahtlikult kui ka tahmatult.[4]  

Kaheksajalg on väga kiire ujuja. Ta võib tänu oma pehmele kehale mahtuda ka kõige pisematesse pragudesse, tingimusel, et peidupaiga ava pole suurem kui kaheksajala lõuad, mis on tema keha kõige tugevam osa. Kui vaenlase haardest pääsemine on lootusetu, võib kaheksajalg ühe oma kombitsatest keha küljest lahti lasta ning selle hiljem ilma vaevata tagasi kasvatada. Lisaks võib ta vaenlast või saaki hammustada, mille tulemusena eraldub mürgine sülg.[7]  

Kui ta tunneb ennast ohustatuna, laseb ta välja tindipilve, see piirab vaenlase vaatevälja ja haistmismeelt, mis annab kaheksajalale eelise põgenemiseks. Tinti kasutab ta ka jahtimisel, mille tulemusena tema saak kaotab nägemise, haistmise ja muutub halvatuks. Kui aga kaheksajalg ei suuda ise oma tindipilve eest piisavalt kiiresti pageda, võib see ka teda ennast ohustada.[7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Norman, M.D. 2000. Cephalopods: A World Guide. ConchBooks
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Peppino. 2021. Octopus vulgaris. Monaco Nature Encyclopedia. https://www.monaconatureencyclopedia.com/octopus-vulgaris/?lang=en. (20 June, 2023).
  3. 3,0 3,1 Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) - KALAPEEDIA. https://www.kalapeedia.ee/kaheksajalg.html. (20 June, 2023).
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 2017. Octopuses 101 | Nat Geo Wild. https://www.youtube.com/watch?v=oSyEZAm8nb8. (20 June, 2023).
  5. ERR. 2020. Kaheksajala kombitsad on nutikad, kuid ei mõtle iseseisvalt. ERR. https://novaator.err.ee/1172506/kaheksajala-kombitsad-on-nutikad-kuid-ei-motle-iseseisvalt. (20 June, 2023).
  6. 6,0 6,1 Case, Robin J. Octopus vulgaris. Animal Diversity Web. https://animaldiversity.org/accounts/Octopus_vulgaris/. (20 June, 2023).
  7. 7,0 7,1 2011. Common Octopus | National Geographic. Animals. https://www.nationalgeographic.com/animals/invertebrates/facts/common-octopus. (20 June, 2023).