Vürtsbasiilik
| Vürtsbasiilik | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
| Sugukond |
Huulõielised Lamiaceae |
| Perekond |
Basiilik Ocimum |
| Liik |
Vürtsbasiilik |
| Binaarne nimetus | |
|
Ocimum basilicum L., 1753 | |
| Sünonüümid | |
| |
Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) on huulõieliste sugukonda basiiliku perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Vürtsbasiilik võib kasvada 15–40 (60) cm kõrguseks. Lehed on munajad ja rootsulised, meenutavad veidi piparmündilehti. Eri vormidel võivad lehed olla ka piklikud, ümmargused või kurrulised. Läikivatel rohelistel lehtedel on tugev iseloomulik aroom ning olenevalt pigmendisisaldusest on lehed ja varred rohelised, rohekasvioletsed või violetsed.
Õite värvus on valgest kuni punaseni.[1]
-
Vasttärganud basiilik -
Punaseleheline sort -
Seemned -
Varred ja lehed -
Õisik -
Õied -
Basiilikupõld
Teisendid[muuda | muuda lähteteksti]
Vürtsbasiilikul on mitmeid teisendeid, mille täpses süstemaatikas pole kokkuleppele jõutud.
- Ocimum basilicum subsp. basilicum
- Ocimum basilicum subsp. minimum
- Ocimum basilicum var. album
Ocimum basilicum - Ocimum basilicum var. anisatum Ocimum americanum var. pilosum
- Ocimum basilicum var. chamaeleonticum
- Ocimum basilicum var. densiflorum Ocimum basilicum
- Ocimum basilicum var. difformie Ocimum basilicum
- Ocimum basilicum var. glabratum Ocimum basilicum
- Ocimum basilicum var. majus Ocimum basilicum
- Ocimum basilicum var. pilosum Ocimum americanum var. pilosum
- Ocimum basilicum var. purpurascens Ocimum basilicum
- Ocimum basilicum var. thyrsiflora
- Ocimum basilicum var. thyrsiflorum Ocimum basilicum
- Ocimum basilicum var. violaceum
- Ocimum basilicum x 'Cinnamon'
- Ocimum basilicum x 'Citriodorum'
- Ocimum basilicum x 'Licorice Basil'
Vürtsbasiilik on vormi- ja sordirohke. Basiilikuks kutsutakse mitmeid vürtsbasiiliku kultivare, sugulasliike ja ristandeid. Näiteks on levinud Tai basiilik (Ocimum basilicum var. thyrsiflora) ja sidrunbasiilik (Ocimum × citriodorum), mida kasutatakse Aasias.
Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Vajab meie kliimas ettekasvatamist, külv märtsi lõpus või aprilli alguses sisetingimustes. Tõusmed ilmuvad 1,5–2 nädala pärast. Avamaale istutatakse juuni alguses, taimetihedus 30 x 25 cm. Vajab kerget, sooja ja rammusat mulda. Võrseid kogutakse enne õitsemist. Kui võrsed lõigata 5–6 cm kõrguselt maapinnast, annab taim augustis kordussaagi.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Basiiliku lehed
Värskeid ja kuivatatud rohelisi taimeosi kasutatakse vürtsika maitseainena liha- ja kalatoitude juurde, erinevate jookide, magustoitude kastmete ja marinaadide maitsestamiseks. Kombinatsioon rosmariinist, salveist ja basiilikust on hea valik salatite, köögiviljasuppide ja pastakastmete jaoks.
Kuivatatud lehtedest teed on sajandite jooksul kasutatud vereloome tugevdamiseks, seedeprobleemide ja maokrampide puhul. Kurguvalude korral kuristatakse selle teega kurku. Vahemere-äärsetes maades on basiilikut kasutatud peamiselt seedimise edendamiseks, spasmide leevendamiseks ja vannivette lisatult ergutamiseks. Basiilikut võib tänapäeval leida hingamisteede haiguste ravimiseks mõeldud mikstuuride ja siirupite koosseisus, kosmeetika ja parfüümide tootmisel asendavad basiiliku eeterlikud õlid populaarset reseedalõhna.
Vürtsbasiilikut säilitatakse kuivatatult või külmutatult, lisaks saab värskete lehtedega maitsestada toiduõli ja veiniäädikat.
Toime[muuda | muuda lähteteksti]
Basiilik sisaldab nii vähki inhibeerivaid kui ka põhjustavaid aineid, näiteks basiiliku eeterlikus õlis sisalduv estragool on loomkatsetes keha sees muutunud mürgiseks ja pärilikkust muutvaks aineks, põhjustades eriti maksavähki.[1]
Raseduse ja lapse rinnaga toitmise ajal ei tohiks nimetatud taime saadusi suurtes kogustes tarbida. Väikelastele ei soovitata basiilikut manustada.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 612-613, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ "Meelte ja tunnete taimed" 368:2007
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Seidemann, Johannes. "World Spice Plants: Economic Usage, Botany, Taxonomy", lk. 256, Springer Science & Business Media, 2005. ISBN 3-540-22279-0
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Basiilik andmebaasis eElurikkus
