Obolus

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Obool. Lisateavet artikli arutelust

Obolus oli Vana-Kreekas väikseima hõbemündi nimi. See oli raha, mis tuli anda Styxi ületajale, ehk surnule, et ta saaks maksta surnute ja elavate piirijõe ülevedajale Charonile. Nõndamoodi pandigi surnule huulte vahele obolus. Vene Impeeriumi TA professor Eichwald uuris Eesti ja ka muude alade geoloogiat ja avastas meie fosforiidi, selle kandjad on ammuelanud käsijalgsed, kes on/olid fosfaatse (mineraali mõttes - apatiit, nagu ka näiteks inimese kondid) kojaga. Kuna neid on palju - nagu ka neid, kes pidid maksma Charonile - pani ta neile nime odavaima mündi järgi. Aga kes raha emiteeris? hõbe on hõbe, kuid jumalus peaks olema. Nii saigi nimeks päikese- ja teadmistejumala järgi Apollo. (Obulus apillinis Eichw, 1897) Nõndamoodi ongi meil Obolus-liivakivi (tegelikult Armin Öpik, (1929) uuris seda ja see on teine perekond - Ungula), aga jah, obolus oli rahaühik. Öpik nimetas vastava kihindi unguliit-liivakiviks (Ülem-Kambrium kuni Alam-Ordoviitsium, Pakerordi lade) fosforiidikihindiks, milline teadmine võeti kasutusele osaühisuse "Eesti Vosvoriit" poolt ja mis enam-vähem edukalt tegutses eelmise sajandi alguses.