Objektistamine
Sotsiaalfilosoofias nimetatakse objektistamiseks teise elusolendi, kuid eelkõige inimese käsitlemist objekti ehk eseme või asjana.[1]
Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]
Filosoof Martha Nussbaumi järgi on tegu objektistamisega, kui on täidetud vähemalt üks allolevatest tingimustest:[2]
- Instrumentaalsus – kellegi kasutamine pelgalt vahendina mingi eesmärgi saavutamiseks;
- Autonoomia eitamine – kellegi iseseisvuse ja enesemääramise kahtluse alla seadmine;
- Inertsus – kellegi agentsuse või tegutsemisvõime kahtluse alla seadmine;
- Asendatavus – kellegi väljavahetatavana käsitamine;
- Lõhutavus – kellegi terviklikkuse eitamine. Inimene "kui midagi, mida tohib lõhkuda, lüüa ja purustada.";
- Omandus – suhtumine, et inimene võib kellelegi kuuluda, et teda võib osta, müüa või vahetada;
- Subjektsuse eitamine – kellegi tunnete ja kogemuste kõrvalejätmine, ebaoluliseks pidamine.
Nussbaum on väitnud, et objektistamine ei ole mitte oluline küsimus vaid seksuaalsuse kontekstis, kus seda on enim käsitletud, vaid ka marksistlikule nägemusele kapitalismist ja orjandusest. Nussbaum väidab, et kõik objektistamise vormid ei ole paratamatult negatiivsed ning et leidub ka olukordi, kus isegi ülalnimetatud tingimuste täitmise korral ei ole tegemist objektistamisega.[3]
Rae Helen Langton lisab kogumikus Sexual Solipsism: Philosophical Essays on Pornography and Objectification veel kolm objektistamist kirjeldavat omadust:[4]
- Kehaks taandamine – kellegi käsitlemine pelgalt keha või kehaosadena;
- Välimusele taandamine – inimestega läbikäimisel nende eelkõige nende välimusest juhendumine;
- Vaigistamine – inimeste käsitlemine nii nagu nad oleksid pidevalt vait või kõnevõimetud.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Arluke, Arnold (1988). "Sacrificial Symbolism in Animal Experimentation: Object or Pet?". Anthrozoös: A Multidisciplinary Journal of the Interactions of People and Animals. 2 (2): 98–117. DOI:10.2752/089279389787058091. Vaadatud 2. veebruaril 2016.
- ↑ Nussbaum, Martha (1995). "Objectification". Philosophy & Public Affairs. 24 (4): 249–291. DOI:10.1111/j.1088-4963.1995.tb00032.x. Vaadatud 1. detsembril 2013.
- ↑ Nussbaum, Martha C. (1985). "Objectification". Philosophy & Public Affairs. 24 (4): 279–83. JSTOR 2961930.
- ↑ Rae Langton (15. veebruar 2009). Sexual Solipsism: Philosophical Essays on Pornography and Objectification, 1st Edition. Oxford: Oxford University Press. Lk 228–229. ISBN 978-0199551453.