Oandu veski

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Nimed[muuda | muuda lähteteksti]

Veski tänapäevane levinuim nimekuju on Oandu veski. Paralleel- ja laiendnimi on Oandu vesiveski. Kohalikus kõnepruugis ka Oondu veski. Veski oli/on jõuallika tüübilt vesiveski ja põhilise toodangu tüübilt saeveski. Saksa keeles Owando Mühle.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Veski asukoht, aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Oandu küla, Saare ja Veski kinnistud. Asumi kood: 5575. Kaugus Rakverest linnulennult : 29 km. Vanema haldusjaotuse järgi Virumaa, Palmse vald (1922 a.) või ka Haljala kihelkond, Sagadi mõis (kuni 1917).

Tehniline teave[muuda | muuda lähteteksti]

Veskihoone üldine tänapäevane (2019) seisund: konserveeritud müürid, katuseta. Veski sisustus pole säilinud. Veskipaisu üldine tänapäevane seisund - töökorras . Paisu kõrgus: 4,3meetrit. Ülevoolu tüüp: šahtülevool . Paisutus: olemas; haldaja - vald. Veski paisjärve nimi on Oandu järv , paisjärve kood: vee2088770. Veski sild: heas seisus, materjal: betoontruup; veskitee: veskitee heas seisus, eravalduses.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Säilinud ajalooallikates märgitakse Oandu vesiveskit esimest korda 1517. aastal, kui oli omanikevahetus Sagadi mõisas, mille osa oli ka Oandu veski. Lisaks Oandule (de molle to Owan) mainiti siis ka Lauli küla (Lauell) ja Kosta veskit (de molle to Kusten). 1549. aasta ürikus on Oandu veski kirjapildiks - de mole to Ouantu. Ajaloodoktor Enn Tarveli andmetel pärineb esimene kirjalik jälg Sagadi mõisast (hove tho Saccadi) mõisnik Helmeyt Risebiteri testamendist 1469. aastal. Kuid mõis võis juba varemgi olemas olla. 1684. aastast kuni mõisate riigistamiseni Eesti Vabariigile kuulus Sagadi mõis von Fockide suguvõsale.

Ajalooürikute andmeil töötasid 1693. aastal Sagadi maadel lisaks Oandule veel ka Kosta ja Ligedama veskid.[1] Sagadi mõisa plaanil 19. veebruarist 1883 (koostatud varasema 1835. aasta mõisaplaani järgi) on märgitud Oandu, Ligedama ja Kosta vesiveskid, Paistemäe tuuleveski, Paduri villaveski, Kivirehe viljaveski.

19. sajandil oli Oandul Altja jõel kaks vesiveskit: viljaveski ja saeveski. Viljaveski ehk Väike veski asus möldri elumajas. Selle paekivist hoone seina on raiutud daatum 1849. Suurem, mitmekorruseline hoone ehitati 1836. aastal raud- ja paekivist. Telliskivides sillusevõlvid on nähtaval akna- ja ukseavades. Paisjärve poolse otsaseina ülaosas on raudkivil aastaarv 1836. Kui vett oli veskijärve vähe kogunenud, töötas vaid Väike veski.

20. sajandi alguses oli kivist veskihoones ka aurumasin, millega ühendati veevaesel ajal vilja- ja saeveski ning lauavabriku tööseadmed ning toodeti elektrit. Mõisate riigistamise järel jäeti endisele Sagadi mõisa omanikule Ernst von Fockile osa maid rendile. 1926. aastal tagastati talle ka mõisast eraldatud 5,47 ha suurune mõisamaakoht Oanduveski.1936. aastal ostis von Fockilt Oandu vesiveski Loksalt pärit Theodor Hübschermann (Ipsermann, eestind. Jõesaar).[2]

Eesti Wabariigi ajal töötas Oandul nii sae- kui jahuveski, tehti puusärke ja toimusid laudkäsitöö kursused. Veski kõrval materjalilaos käisid külanoored laupäeviti tantsimas, pühapäeva hommikutel kohtusid samas hoones aga palvevennad.

1949. aastal küüditati veski omanik Siberisse. Veski natsionaliseeriti ja laudu hakati saagima Rakvere mööbliartellile. Veskipais lagunes ajapikku ja veski töötas edasi aurukatla jõul.

Oandu veski lõpetas töö 1960ndate aastate algul.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tarvel, E. 1983. Lahemaa ajalugu.
  2. ERA.1356.2.5711 Fock, Ernsti kaebus Maakorralduse ja Metsade Peavalitsuse otsusele Virumaal Sagadi mõisas Oandu vesiveski võõrandamise kohta