Mine sisu juurde

Nykteus

Allikas: Vikipeedia
Nykteus
Teeba kuningas
Eelnev Laios
Järgnev Lykos
Isikuandmed
Vanemad Hyrieus
Klonia
Lapsed Nykteis
Antiope
Sugulased Lykos (vend)
Laios (lapselaps)

Nykteus (vanakreeka Νυκτεύς) oli vanakreeka mütoloogia järgi Teeba kuningas.

Tavaliselt on ta müütides Antiope ja Nykteise isa.

Tema päritolu on segane. Erinevate legendide kohaselt on tema ja ta vend Lykos kas nümf Klonia ningHyrieuse, spard Chthoniuse,[1] Poseidoni ja plejaad Alkyone[2] või siis Poseidoni ning plejaad Kelaino pojad.[3]

Nykteuse võimule pääsemiset levib mitu versiooni. Loost on mitu versiooni, aga levinuim on, et Nykteus pääses võimule teise Teeba kuninga Polydoruse surma järel, olles tema poja Labdakose regendiks uue kuninga täisealiseks saamiseni.[4]

Labdakos abiellus Nykteuse tütre Nykteisega. Ta suri aga noorelt ja pärast kuninga surma sai võimule paari alaealine laps ja Nykteuse lapselaps Laios (Oidipuse isa). Mõned versioonid nimetavad Nykteust ja Lykost vaid regentideks, teised nimetavad neid kuningateks. Igatahes tundub, et Laios oli Teebas ka vendade võimu ajal.[4][5][6][7]

Nykteuse tütar Antiope oli nii kaunis, et Zeus temasse armus. Zeus lähenes talle saatüri kujul. Sõltuvalt versioonist on tegemist vägistamisega või võrgutamisega.[8] Antiope jäi vahekorrast rasedaks. Tema isa Nykteus soovis teda kõlvatuse eest karistada, mistõttu Antiope pages riigist. Ta leidis peidupaiga Sikyonis, kus abiellus kuninga Epopeusega.[9]

Ühe versiooni järgi leidis Nykteus olukorra olevat sedavõrd väljakannatamatu, et ta kas suri või sooritas enesetapu. Enne surma palus ta oma vennal Lykosel Antiope tagasi tuua ja Epopeust karistada. Versioonides, kus ta oli kuningas, pärandas ta oma trooni Lykosele. Pausaniase versiooni järgi tungis reaktsioonina Nykteus sõjaväega ise Sikyoni. Lahingu võitis Teeba, kuid Nykteus sai surmavalt haavata ja tema vend Lykos juhtimise üle. Ta võitis lahingu, viis Antiope Teebasse tagasi ja sai ise kuningaks.[9]

  1. Apollodorus. The Library, 3.5.5.
  2. Apollodorus. The Library, 3.10.1.
  3. "Celaeno". Encyclopedic Theosophical Glossary: Aa- Adh (PDF) (inglise). Theosophical University Press. 1999. ISBN 978-1-55700-141-2.
  4. 1 2 T. MITCHELL, A.M. (1844). The Tragedies of Sophocles (PDF) (inglise) (esimene trükk). Oxford. Lk 154.
  5. Tsantsanoglou, Kyriakos (2016). "Aeschylus' Laïos" (PDF). Logeion: Α Journal of Ancient Theatre. 6: 11-29.
  6. Moritz, Karl Philipp (1848). Götterlehre oder mythologische Dichtungen der Alten (saksa). Berliin. Lk 239-240.
  7. Roman, Luke; Roman, Monica (2010). Encyclopedia of Greek and Roman Mythology (inglise). Facts On File. Lk 70. ISBN 978-0-8160-7242-2.
  8. BRUNINI-CRONIN, CORINNA MARIA (2016). "Victims or Objects? The Representation of Sexual Violence in Greek Tragedy" (PDF). Durham University: 77-85.
  9. 1 2 Will, Julianna K. (2015). "Euripides' Antiope and the Theban Trilogy". Queen's University.