Nutiriided

Allikas: Vikipeedia

Nutiriided (inglise e-textiles) ehk targad riided, targad rõivad või tark tekstiil on kangad, kuhu on integreeritud elektroonika. Selleks võivad olla näiteks akud, lambid või sensorid. Nende eesmärgiks võib olla tuvastada või mõõta nii välise keskkonnaga, kui ka kandja endaga toimuvaid muutusi, pidada sidet teiste seadmetega ning energiat toota ja/või ka salvestada.[1] Nutiriided võivad olla mis tahes tekstiiliesemed ega pea olema seljas kantavad.[2]

Klassifitseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Nutiriideid saab klassifitseerida mitmeti. Üldiselt jaotatakse nutiriided kolme põlvkonda:

  • Esimese põlvkonna targaks tekstiiliks loetakse nutiriideid, kus sensorid on lisatud riide peale.
  • Teise põlvkonna targad riided on need, kus sensorid on põimitud kanga sisse.
  • Kolmanda põlvkonna nutiriided on need, kus kangas ise toimib sensorina.[3]

Tavaliselt jaotatakse nutiriided kahte rühma: need, mis on orienteeritud välimusele ja need mis on kehaliste võimete parandamiseks. Välimusele orienteeritud tarkade rõivaste hulka kuuluvad kangad mis saavad värvi muuta või valgustada. Võimete parandamiseks loodud nutiriided suudavad reguleerida näiteks tuuletakistust, vähendada lihaste värisemist või reguleerida keha temperatuuri.[2]

Funktsionaalsuse järgi saab targad riided jaotada kolmeks: passiivsed targad riided (passive smart textiles), aktiivsed targad riided (active smart textiles) ja väga targad (very smart textiles) või ka ülitargad riided (ultra smart textiles). Passiivsed targad riided suudavad ainult keskkonnas toimuva kohta infot koguda ehk need sisaldavad ainult sensoreid. Nende hulka kuuluvad näiteks UV-kiirguse eest kaitsvad riided ja optilisi sensoreid sisaldavad riided. Aktiivsed targad riided suudavad nii infot koguda kui ka vastavalt sellele reageerida ning need sisaldavad sensoreid ja aktuaatoreid ehk täitureid. Aktiivsed targad riided on võimelised hoidma vormi, muutma kameeleoniga sarnaselt värvi või reguleerima temperatuuri. Väga targad või ka ülitargad riided suudavad reageerida välistele teguritele, ilma et tal oleks täpsed juhised. Näiteks skafander.[4][1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed tõsisemalt võetavad nutiriided tekkisid 19. sajandi lõpus, kui elektroonika jõudis ka kodudesse. Disainerid ja insenerid hakkasid kombineerima elektroonikat ka riiete ja ehetega, saades niimoodi näiteks valgustavad keed, kübarad ja riided.

1968. aastal koostati New Yorgis Kaasaegse Käsitöö muuseumis (Museum of Contemporary Craft) väljapanek "Body Covering". Seal esitleti skafandreid ja riideid, mis oskasid end õhku täis pumbata ja end õhust tühjaks lasta, valgustada ja temperatuuri reguleerida. Eriti märkimisväärne on sealt Diana Dew' kollektsioon, mis sisaldas elektroluminestsentskleite ja vöösid, mis suutsid teha sireeni heli.

1985. aastal valmistas Harry Wainwright esimese täielikult animeeritud särgi. Särk oli valmistatud valgusjuhtmetest, mikroprotsessorist ja juhtmetest ja see suutis näidata enda peal värvilist animafilmi. 1995. aastal leiutas Wainwright esimese masina, mis põimis valgusjuhtmed kanga sisse. 1997. aastal projekteeris Harry Wainwrighti palgatud saksa tootmisaparaatide projekteerija Herbert Selbachi ettevõttest Selbach Machinery esimese CNC masina, mis suutis paigaldada valgusjuhtmeid painduvatesse materjalidesse. Esimesed taolised CNC masinad läksid tootmisse 1998. aastal.

1990. aastatel alustasid MIT teadlased, sealhulgas Steve Mann, Thad Starner ja Sandy Pentland, kehal kantavate arvutite väljatöötamist. Nad tahtsid luua seadet, mis võimaldaks tavalise arvuti riistvara kinnitada inimese keha külge. Natuke hiljem alustas teine MIT teadlaste grupp, kelle hulka kuulusid ka Maggie Orth ja Rehmi Post, arendamist selle kallal, kuidas elektroonilised seadmed paremini riietesse või teistesse pehmetesse ning painduvatesse materjalidesse integreerida. Lisaks muule uurisid nad voolu juhtivaid kangaid ja töötasid välja meetodi, kuidas tikkida kangasse vooluahelaid. Üks esimesi laialdasemalt saadavaid nutiriiete jaoks välja töötatud Arduino baasil arendatud mikrokontrollerereid, Lilypad Arduino, on samuti välja töötatud MIT teadlaste poolt Leah Buechley juhtimisel.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Saddamhusen Jamadar. ""Applications of Smart and Interactive Textiles"". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2013.
  2. 2,0 2,1 ""E-Textiles"". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. november 2019.
  3. ""NEW REPORT: Smart Textiles and Wearables - Markets, Applications and Technologies"". 7. september 2016.
  4. Dimitri Mikhalchuk (2. august 2017). ""Smart Clothing Classification"".
  5. ""HISTORY OF E-TEXTILE"". 28. mai 2017.