Mine sisu juurde

Nurgalöök

Allikas: Vikipeedia

Nurgalöök (inglise keeles corner kick) on üks jalgpalli standardolukordadest, mille eesmärk on taasalustada mängu pärast seda, kui pall on ületanud väravajoone, kuid mitte väravasse läinud, ning seda viimati puutus kaitsva meeskonna mängija.[1]

Määratlus ja reeglistik

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelised jalgpallireeglide (IFAB Laws of the Game) kohaselt antakse nurgalöök, kui pall on täielikult ületanud väravajoone, ilma et oleks löödud väravat, ning seda puudutas viimasena kaitsva meeskonna mängija. Nurgalöögi sooritab ründav meeskond.

Nurgalöök sooritatakse väljaku vastava nurga kaarelt ehk nurgakaarelt. Ründav mängija asetab palli nurgakaarele ning sooritab löögi. Vastasmeeskonna mängijad peavad olema vähemalt 9,15 meetri kaugusel pallist kuni löögi sooritamiseni.[2]

Taktikaline kasutus

[muuda | muuda lähteteksti]

Nurgalööke kasutatakse tihti väravate löömiseks, kuna need võimaldavad ründaval meeskonnal saata pall otse karistusalasse.

Peamised mängimisviisid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Otsene tsenderdus – pall saadetakse otse karistusalasse, eesmärgiga leida ründav mängija.
  • Lühike nurgalöök – pall mängitakse lühidalt teise mängijani, et muuta lööginurka või avada sööduvariante.
  • Tagumise posti mäng – tsenderdus suunatakse värava tagumise posti juurde, kus ootab kaaslane.
  • Maapinnal antav sööt – madal sööt, millele järgneb kombinatsioonide jada.[3]

Taktikaline tähtsus ja strateegiad

[muuda | muuda lähteteksti]

Nurgalöögid on potentsiaalselt ohtlikud olukorrad, mis võivad viia väravateni. Seetõttu pööratakse nii kaitses kui ka rünnakul palju tähelepanu nurgalöökide treenimisele.[4]

Ründetaktikad:

  • liikumised ja varjamised,
  • tsoonide täitmine,
  • standardsete mänguplaanide kasutamine.

Kaitsetaktikad:

  • tsooniline või mees-mehe markeerimine,
  • esimese posti katmine,
  • väravavahi paiknemine.

Nurgalöök võeti kasutusele 19. sajandi lõpus Inglismaal. Selle eesmärgiks oli anda ründavale meeskonnale uus võimalus pärast seda, kui kaitsvad mängijad olid palli väljaviimiseks kasutanud väravajoont.[4]

Statistika ja mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi kõik nurgalöögid ei lõpe väravaga, näitavad statistilised analüüsid, et hästi sooritatud nurgalöögid võivad mängu kulgu oluliselt mõjutada.[1]

  • Löögi peab sooritama mängija, kes ei tohi palli enne uuesti puutuda, kui teine mängija on selle puudutanud.
  • Kahekordse puute korral määratakse vastasmeeskonnale kaudne vabalöök.
  • Kui pall lendab otse väravasse, loetakse värav kehtivaks[1].
  1. 1,0 1,1 1,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega IFAB on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :1 on ilma tekstita.
  4. 4,0 4,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :2 on ilma tekstita.

[1] [2] [3] [4] [5]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. IFAB. Laws of the Game 2023/24. International Football Association Board.
  2. Wilson, J. (2013). Inverting the Pyramid: The History of Football Tactics. Orion Publishing Group.
  3. StatsBomb. "Corner Kick Strategies in the Premier League". 2021.
  4. FIFA. "Official Football Rules Explained".
  5. UEFA Coaching Manual. "Set-Piece Execution and Defensive Organization". UEFA Training Centre.