Nuikapsas

Allikas: Vikipeedia
Nuikapsas

Nuikapsas ehk koolrabi (Brassica oleracea var. gongylodes) on kapsa teisend.

Nuikapsas pärineb tõenäoliselt Põhja-Euroopast ning kujutab endast juure laienenud osa. Nuikapsa muguljat maapealsest osast saavad alguse mitmes suunas hargnevad peenikesed varred, mille otsas on söödavad lehed. Nuikapsas võib olla heleroheline, valge või purpurpunane, vilja katab õhuke koor. Viljaliha on magus ja krõmpsuv, meenutab maitselt redist, varred ja lehed maitsevad nagu kapsas.[1]

Toiteväärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Toiteväärtus[1]

Valgud 1,7 g
Rasvad 0,1 g
Süsivesikud 6,2 g
Kiudained 1 g
Vesi 91%
Toiduenergia 27 kcal
100 g kohta

Sisaldab rohkesti C-vitamiini ja kaaliumi. Sisaldab ka B6-vitamiini, foolhapet, magneesiumi ja vaske. Lehtedes leidub rikkalikult A-vitamiini provitamiini-karotiini.[1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Toorest nuikapsast süüakse paljalt ilma lisanditeta, dipikastmega, salatina või vinegrettkastmega. Kuumtöödeldud nuikapsast pakutakse lisandina põhiroa juurde, lisatakse suppidele ja hautistele, püreestatakse ja valmistatakse täidetult. Kooritud või koorimata nuikapsast aurutatakse ning serveeritakse seejärel maitsestatuna või ja sidrunimahlaga. Nuikapsas maitseb hästi ka kastmes või hapukoorega, maitsetaimedest sobivad nuikapsaga ingver ja küüslauk.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 (2009). Maailma toiduained. TEA Kirjastus. Lk 95.