Novitšok

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Novitšoki keemiline valem

Novitšok (vene keeles Новичок 'uustulnuk') on närvimürkide perekond, mis töötati välja Nõukogude Liidus ja Venemaal aastatel 1971–1993.[1]

Üks Novitšoki rühma kuuluvatest kemikaalidest A-230 on väidetavalt 5–8 korda mürgisem kui närvimürk VX.[2] Readingi Ülikooli farmakoloogiaeksperdi Gary Stephensi selgitusel on see ohtlikum ja keerukam toimeaine kui sariin või VX ja seda on keerulisem tuvastada.[2]

Novitšoki ja sellega seotud nõukogude keemiarelvaprogrammi avalikustas maailmale vene teadlane Vil Mirzajanov. 1992. aastal ilmus nädalalehes Moskovskije Novosti tema artikkel "Mürgitatud poliitika". Keemikut üritati riigisaladuse paljastamise eest kriminaalvastutusele võtta, kuid tal õnnestus põgeneda Ameerika Ühendriikidesse, kus elab tänini. Novitšoki keemiline valem on avaldatud tema raamatus "State Secrets: An Insider's Chronicle of the Russian Chemical Weapons Program" ('Riigisaladused: Venemaa keemiarelva programmi kroonika').[2][3]

4. märtsil 2018 kasutati Novitšoki tüüpi närvimürki GRU endise ohvitseri Sergei Skripali ja tema tütre Julija mürgitamiseks Suurbritannias Salisbury linnas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vene teadlane kinnitas Novitšoki kallal töötamist Postimees, 20. märts 2018 (vaadatud 21.03.2018)
  2. 2,0 2,1 2,2 Vene luuraja peal kasutatud närvimürk on ohtlikum kui sariin Postimees, 13. märts 2018 (vaadatud 21.03.2018)
  3. "State Secrets: An Insider's Chronicle of the Russian Chemical Weapons Program" books.google.ee (vaadatud 23.03.2018)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vil S. Mirzayanov. State Secrets: An Insider's Chronicle of the Russian Chemical Weapons Program. Outskirts Press, 2009. 604 pages. ISBN 1432725661, ISBN 9781432725662