Novgorodi piiskopipalee

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Piiskopipalee välisvaade
Piiskopipalee välisvaade, taga Püha Sofia katedraal
Piiskopipalee kunagise väljanägemise rekonstruktsioon maketina

Novgorodi piiskopipalee, ka Granovitaja Palata (vene keeles Владычная палата, Грановитая палата) on 15. sajandist pärit ehitusmälestis Novgorodi kremli territooriumil, praeguses Veliki Novgorodis Venemaal. Kunagine Novgorodi peapiiskopi residents kuulub Venemaal erandlike tellisgootika arhitektuurimälestiste hulka ja on kantud koos linna teiste ajalooliste ehitusmälestistega UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitis on põhiosas kahekorruseline ja jämeda L-tähe kujulise põhiplaaniga. Novgorodi Granovitaja Palata on erandlik kui ainus gooti vormides ehitis tervel keskaegsel Venemaal. Selle arhitektuuris leiab paljugi sellist, mis on võõras mitte üksnes Novgorodile, vaid kogu Vana-Vene ehituskunstile: hilisgooti tähtvõlvid, ebatavalise kujuga portaali- ja aknaavad, hüpokaustahjud, eripärane müüriladumistehnika jne. Arheoloogilised uuringud on kinnitanud, et hoone valmis tervenisti ühekorraga. Hoone all oli keldrikorrus, mis tänaseks on säilinud üksnes idapoolses tiivas. Ehitise lääne- ja idatiiva vahel pole ukseavasid, mistõttu on oletatud välist ühendusgaleriid, võib-olla puidust.

Kõige esinduslikumalt on välja ehitatud palee idapoolne tiib, mis on üldmahult risttahukas sisemõõtmetega umbes 12–13 x 13 meetrit. Selle igale korrusele jääb avar ruum, mis on nii keldri- kui ka esimese korruse keskel toestatud jämeda neljakandilise piilariga, ülakorrusel aga juba ümarsambaga. Ülakorrusel asuv pidusaal on maja kõige pilkupüüdvam ruum: see on kaetud uhke, kuni viie meetri kõrguse gooti tähtvõlvlaega, mis on jaotatud laiade vahevööde abil neljaks enam-vähem võrdse suurusega võlvikuks ja mille roided toetuvad umbes rinna kõrguselt algavatele seinakonsoolidele. Ruumi aknad on tehtud mõnevõrra avaramatena kui mujal ning saal on küllalt valge.

Palee läänepoolne tiib on tagasihoidlikumate ruumidega ja need võisid olla peapiiskopi eluruumid. Seintes on arvukad seinanišid. Piiskopliku elamise juurde on kuulunud ka käimla, mille eenduvat danskerit võib praegugi hoone põhjaküljel näha. Ruume köeti hüpokaustahjudega, mille jälgi leiti arheoloogilistel kaevamistel kolmes esimese korruse ruumis.

Piiskopipaleed restaureeriti põhjalikult aastail 2006–2012.[1]

Ehituslugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitis paikneb Novgorodi Kremli kõige põhjapoolsemas osas, otse Novgorodi Püha Sofia katedraali külje all kunagi asunud piiskopihoovi ehk Vladõtšnõi Dvori keskel. Hoone rajamisloost on teada, et üheks ajendiks asuda seda püstitama oli 1432. aasta sügisel piiskopihoovi tabanud tulekahju – toonasele Novgorodi peapiiskopile Jefimi (Euthymius) II-le oli uut paleed kiiresti vaja mitte üksnes elupaigaks, vaid ka pidulike vastuvõttude korraldamiseks. Novgorodi esimese leetopissi nooremas redaktsioonis on kirjas, et selle hoone püstitajateks said 1433. aastal "meretagused saksa meistrid", tegutsedes seejuures küll mitte päris üksi, vaid koos oma Novgorodi ametivendadega:

"В лѣто 6941. [...] Того лѣта постави преподобныи нареченыи владыка Эуфимен полату въ дворѣ у себе, а дверии у неи 30: а мастеры дѣлалѣ нѣмечкыи изъ Заморья с новгородскыми масторы."

Enam-vähem sedasama väidab mõni teinegi Novgorodi toonane kroonika. Ühes tekstis on täpsustatud, et palata ehitamiseks kulus 95 päeva, kusjuures novgorodlased ise olid kaasatud üksnes müüritöölistena. Millal palata päriselt kasutusele võeti, pole täpipealt teada, sest veel 1441. aastalgi on tegeletud selles ruumide krohvimisega ja kaunistatud seda maalingutega.[2]

Kunstiajaloolane Ants Hein on oletanud, et hoone ehitasid Vana-Liivimaalt Tartust tulnud ehitusmeistrid.

Interjöör[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]