Novaja Myš

Novaja Myš
[ Novaja Mõš ]
valgevene Новая Мыш * / Novaja Myš *transkriptsioon: Novaja Mõš vene Новая Мышь Novaja Mõš
Elanikke	1370 (2009)
Koordinaadid	53° 8′ N, 25° 54′ E

Novaja Myš (valgevene keeles Новая Мыш, transkribeerituna Novaja Mõš, poola keeles Nowa Mysz) on küla (endine alev) Valgevenes Bresti oblastis Baranavičy rajoonis, Novaja Myši külanõukogu halduskeskus. Asulas on 1669 elanikku (2000). Novaja Myš asub merepinnast 188 meetri kõrgusel.

Küla asub Myšanka jõe kaldal ja on ilmselt selle järgi nime saanud. Jõe nime kohta on omakorda kaks versiooni, ühe järgi pärineb see sõnast мыш ('hiir), teise järgi pärineb see balti päritolu sõnast mašaz ('väike').

Novaja Myšis on põhikool ja muusikakool, tegutsevad raamatukogu ja kultuurimaja. Asulas on katoliku kirik aastast 1825, sünagoog ja õigeusu kirik aastast 1859. Teised vaatamisväärsused on XIX sajandil ehitatud vesiveski ja kõrts. Aastal 1996 püstitati külla mälestusmärk Jan Czeczotile. Novaja Myš on säilitanud XVI sajandist pärineva põhiplaani.

Elanikkond

1200 (1650) 524 (1830) 884 (1865) 1000 (1885) 1031 (1886)

3860 (1901) 1815 (1921) 1942 (1959) 1601 (1999) 1370 (2010)

Ajalugu

Novaja Myši asulat mainitakse esimest korda XV sajandi esimesel poolel. Toona kandis see nime Myš (Мыш), olles Navahradaki vojevoodkonda ja Navahradaki maakonda kuulunud küla. Aastal 1563 läks Myš Chodkiewiczite valdusse, saades krahvkonna pealinnaks, aastaks 1566 oli asulast saanud alev. XVI-XVII sajandil asus alevi juures ka kindlus.

XVII sajandil kandis alev nime Novaja Myš, kindlustatud lossi juurde kuulus aga Staraja Myši (Старая Мыш) nime kandev küla, kuhu asutati jesuiitide klooster. XVII sajandi lõpus läks asula Sieniawskite valdusse, hiljem aga Judyckitele.

Uputuse ajal rüüstasid alevit Moskva väed. Suurem osa alevi elanikest tapeti. Asulal võttis taastumine aega terve sajandi. XVIII sajandil oli alev Niesialowskite ja Massalskite valduses. Toona rajati sinna klaasikoda. Aastal 1762 hävitas alevi suur tulekahju, toona päles maha ka Sapiehadele kuulunud loss. Aastast 1784 läks Novaja Myš kuninga valdusse.

Poola jagamisel läks Novaja Myš Venemaa koosseisu aastal 1795. Alev kuulus Hrodna kubermangu Słonimi maakonda. Asulas peeti kaks korda aastas laata, kus kaubeldi põhiliselt loomade ja kohalike põllumajandussaadustega. Asula elanikud võtsid osa Kastuś Kalinoŭski juhitud ülestõusust.

Kuni 1917. aastani oli Novaja Myš Venemaa Keisririigi koosseisus, 1919–1939 kuulus Poolale, 1939–1991 kuulus Nõukogude Liidu koosseisu. Toona kaotas Novaja Myš ka alevi staatuse, aga aastani 1957 oli ta samanimelise rajooni keskuseks.

Välislingid

• Novaja Myš

• 
  Novaja Myš
• 
  Katoliku kirik
• 
  Õigeusu kirik
• 
  Kõrtsihoone