Nostraatilised keeled

Allikas: Vikipeedia
Nostraatiliste keelte leviala tänapäeval

Nostraatilised keeled on hüpoteetiline mitmeid Euraasia ja Aafrika keelkondi ühendav keelte makrokeelkond. Nostraatiliste keelte hulka arvatakse indoeuroopa keeled, Uurali keeled, Altai keeled, kartveli keeled, draviidi keeled ja Afroaasia keeled.[1] Mõnikord seostatakse nostraatiliste keeltega ka Paleoaasia keeli ja eskimo-aleuudi keeli. Kuigi on rekonstrueeritud nostraatiline algkeel, ei ole nostraatiliste keelte teooria üldtunnustatud, sest enamik keeleteadlasi ei pea nii ammu lahknenud keelte suguluse tõendamist võimalikuks.

Allan Bomhardi hinnangul võidi nostraatilist algkeelt kõnelda aastatel 15 000 – 12 000 eKr.[2]

Kõik nostraatiliste keelte kontseptsiooni pooldajad ei pea põhjendatuks Afroaasia keelte arvamist nende hulka.[3] Mõne arvamuse järgi on Afroaasia keeled nostraatiliste keelte varakult lahknenud haru.

Nostraatiliste keelte nimetuse võttis kasutusele ja esitas hüpoteesi nende suguluse kohta 1903. aastal Holger Pedersen.[4] Alates 1960. aastatest arendasid nostraatiliste keelte teooriat edasi Vladislav Illitš-Svitõtš[5] ja Aharon Dolgopolsky.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2015. Vaadatud 31. mail 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 10. veebruaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. http://www.academia.edu/4166944/Afroasiatic_and_the_Nostratic_hypothesis
  4. http://languagesoftheworld.info/language-families/on-the-nostratic-hypothesis.html
  5. http://kjk.eki.ee/ee/issues/2014/3/476[alaline kõdulink]
  6. https://www.repository.cam.ac.uk/handle/1810/196512