Normikontroll
Normikontroll (inglise keeles constitutional review) tähendab õigusakti põhiseaduslikkuse järelevalvet.[1] Normikontrolli põhimõtted on määratletud põhiseaduse §-s 152.[1] Põhiseaduslikkuse järelevalve tehakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel.[2]
Põhiseaduslikkuse järelevalve printsiibid jagunevad kaheks:
- kohus ei rakenda põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi ega muid õigusakte;
- Riigikohus peab tunnistama kehtetuks põhiseaduse sätete ja mõtetega vastuolus olevad seadused ja muud õigusaktid.[1]
Normikontrolli saab jagada ka eel- ja järelkontrolliks. Eelkontroll ehk ex ante tähendab, et õigusnorm, mida kontrollitakse, pole jõustunud, ning järelkontroll ehk ex post tähendab, et kontroll käib jõustunud seaduste üle.[3]
Normikontrolli liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Normikontrollis saab eristada abstraktset ja konkreetset normikontrolli.[4]
Abstraktne normikontroll[muuda | muuda lähteteksti]
Abstraktse normikontrolli käigus menetletakse oletuslikke juhtumeid, et veenduda seaduse objektiivses põhiseaduslikkuses.[4] Eelkontrolli saab täide viia üksnes abstraktse kontrolli vormis ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ülesanne ei ole ainult põhiseaduslike rikkumiste parandamine, vaid ka nende vältimine.[5] Abstraktse normikontrolli korral kontrollitakse põhiseaduslikkust kindlast kohaldamisvaidlusest olenemata.[4] Kohaldamisvaidluse taotlus rahuldatakse, kui õigusnorm on põhiseadusvastane, ilma et see kahjustaks põhjendamatult kellegi õigusi.[6]
Konkreetne normikontroll[muuda | muuda lähteteksti]
Konkreetne normikontroll saab alguse kohtust ning selle eesmärk on hinnata õigusnormi põhiseaduspärasust reaalse vaidluse korral.[3] Konkreetne normikontroll saab esineda üld- või halduskohtuliku vaidluse korral.[4] Normikontrolli objekt on süüteo-, tsiviil- või haldusasjas rakendamisele kuuluvad seadused.[4] Riigikohtu kohaselt on konkreetse normikontrolli peamine siht kaitsta menetlusosaliste põhiõigusi ning seejärel määrata kindlaks avalik huvi ja kaotada põhiseadusvastased õigusnormid.[7] Riigikohus ei saa kõhelda, vaid peab olema enda normikontrolli otsuses kindel.[8]
Normikontrolli algatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Abstraktse normikontrolli algatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Abstraktset normikontrolli on võimalik algatada presidendil, õiguskantsleril ning kohaliku omavalitsuse volikogul.[3] Enne, kui Riigikohtus menetlus algatatakse, on presidendil ja õiguskantsleril kohustus anda õigusakti vastu võtnud organile võimalus akt põhiseadusega vastavusse viia.[3] Presidendil on õigus suunduda Riigikohtusse taotlusega kuulutada konkreetne õigusnorm põhiseadusega vastuolus olevaks, kui Riigikogu on võtnud õigusnormi samal kujul vastu.[9] Seega on presidendi normikontroll eelkontroll, kuna õigusnorm ei jõustu enne, kui ta selle välja kuulutab.
Konkreetse normikontrolli algatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Konkreetse normikontrolli algatamise õigus on põhikohtuasja lahendaval kohtul.[4] Igaühel on olemas õigus nõuda enda kohtuasja puudutava seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduslikkuse kontrolli.[10] Konkreetse normikontrolli keerulisim algatamise tingimus on õigusnormi asjakohasus, kuna eesmärk on hoiduda Riigikohtu liigsest vaevamisest abstraktsete vaidlustega.[11]
Et algatada konkreetset normikontrolli ja jätta õigusnorm kohaldamata, peab olema asjakohane norm põhiseadusvastane ning pädev kohus kindel protsessi lahendamises.[12] Kohtul on nii õigus kui ka kohustus jätta kohaldamata igasugune õigusnorm, mis on vastuolus põhiseadusega.[13]
Konkreetse normikontrolli tegemiseks peab õigusnorm olema õiguslikult olemas ja avaldatud.[14] Edasiulatuvalt kehtetu õigusnorm saab olla põhiseaduslikkuse järelevalve objekt, kui see reguleeris varasemaid õigussuhteid, mis on põhiasjas endiselt vaidluse aluseks.[14]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 I. Pilving. PSK § 152/1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. Juridicum 2020.
- ↑ J. Laidvee. PSK § 149/20. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kom vlj. 5. Juridicum 2020.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 J. Laidvee. PSK § 149/22. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kom vlj. 5. Juridicum 2020.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 I. Pilving. PSK § 152/2. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. Juridicum 2020.
- ↑ K. Maimann. Integratsiooniõiguse põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Tartu Ülikooli õigusinstituut 2006, lk 22.
- ↑ I. Pilving. PSK § 152/102. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. Juridicum 2020.
- ↑ I. Pilving. PSK § 152/103. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. Juridicum 2020.
- ↑ I. Pilving. PSK § 152/100. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. Juridicum 2020.
- ↑ Eesti Vabariigi põhiseadus. – Riigi Teataja I, 15.05.2015, 2, § 107.
- ↑ Eesti Vabariigi põhiseadus. – Riigi Teataja I, 15.05.2015, 2, § 15.
- ↑ I. Pilving. PSK § 152/37. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. Juridicum 2020.
- ↑ I. Pilving. PSK § 152/8. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. Juridicum 2020.
- ↑ I. Pilving. PSK § 152/7. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. Juridicum 2020.
- ↑ 14,0 14,1 I. Pilving. PSK § 152/30. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. Juridicum 2020.