Norman Ramsey

Norman Foster Ramsey (27. august 1915 Washington – 4. november 2011 Wayland) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

Tema ema oli saksa päritolu matemaatik ja isa sõjaväelane. Norman Ramsey lõpetas 15-aastaselt keskkooli ning asus Columbia ülikoolis esialgu inseneriteadust õppima, peagi aga vahetas eriala ning lõpetas ülikooli 1935. aastal matemaatikuna. Seejärel õppis ta Cambridge'i ülikoolis füüsikat ja sai bakalaureusekraadi.

1930. aastate lõpus töötas Ramsey Columbia ülikoolis koos tuumamagnetresonantsi avastanud Isidor Isaac Rabiga. 1940. aastal sai ta Columbia ülikoolist doktorikraadi füüsika alal.

Teise maailmasõja ajal juhtis Ramsey MIT kiirguslaboris töörühma, kes töötas välja esimese magnetroni 3 cm lainepikkusega kiirguse saamiseks ning sellega seotud radarisüsteemi. 1943. aastast juhtis ta uurimisrühma Los Alamose laboris Manhattani projekti juures. Pärast sõda pöördus ta Columbia ülikooli tagasi. 1947. aastal siirdus ta Harvardi Ülikooli, kus õpetas järgmised 40 aastat. 1949. aastal leiutas ta eraldiseisvate võnkuvate väljade meetodi (Ramsey meetodi), millel rajaneb erakordselt suure lahutusvõimega tuumamagnetresonantsspektroskoopia ja mis tegi võimalikuks väga täpsete aatomkellade loomise. 1966. aastal sai ta Higginsi füüsikaprofessoriks.

Hiljem töötas ta koos oma üliõpilastega välja veelgi täpsemate kellade loomiseni viinud vesinikmaseri.

Ramsey oli üks Brookhaveni labori asutajaid ja Brookhaveni füüsikaosakonna esimene juhataja 1946. Aastatel 1958–1959 oli ta NATO peasekretäri teadusnõunik. Ta oli Ameerika füüsikaseltsi president 1978–1979.

Tunnustus

Norman Foster Ramsey valiti 1958. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. 1989. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna.

Välislingid

• Norman Ramsey Nobeli auhinna lehel