Noosfäär

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber.

Noosfäär on biosfääri üks arengujärk, etapp, mida seostatakse inimese mõistusliku tegevusega.

Maa kui terviku seisukohalt on tänapäevases maailmas teatud sfääriline kolmik: biosfäär, sotsiosfäär ja tehnosfäär, kuid leidub ka käsitlusi kus 'iniminfluentse' noosfääri moodustavad sotsiosfäär ja tehnosfäär (inimtekkeliste struktuuride süsteem (näiteks külad, veetammid, transport ja infotehnoloogia jpm) .

Koht geosüsteemis[muuda | muuda lähteteksti]

Majandusgeograaf Mart Vabar on kirjeldanud geosüsteemi ühiskonnasfääri teket järgnevalt: “Kaks miljonit aastat tagasi hakkas inimkond biosfääri transformeerima, tekkis (genesis) sotsiosfäär kui geograafiline fenomen, mille olemus seisneb selle liikmete mõistuspärases koostöös eksisteerimiseks ja püsimajäämiseks vajalike tingimuste ning keskkonna kujundamisel.”

Sfäärid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sotsiosfäär.

Vernadski biosfääri käsitlus[muuda | muuda lähteteksti]

Vladimir Vernadski (alates 1926): Vernadski biosfäär on kosmiline mehhanism, millel on oma kindel koht planeedi kui terviku struktuuris ja ta paikneb meie planeedi pinnal. Sisaldades endas kogu elusainekogumit, muundab biosfäär Päikese kiirgusenergia keemiliseks ja füüsiliseks energiaks, mis omakorda läheb meie planeedi "tardunud" elutu mateeria ümbertöötamiseks. Noosfäär moodustub siis, kui valdava tähtsuse selles protsessis saab inimmõistus [2] .

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]