Nookpaelusstõbi
Nookpaelusstõbi ehk taenia solium-teniaas on nakkushaigus, mida põhjustab sealihas parasiteeriv nookpaeluss. RHK-10-s kodeeritakse nookpaelusstõbe koodiga B68.0.
Nakatumine[muuda | muuda lähteteksti]
Inimene nakatub, kui ta sööb haigestunud sea (metssea) liha, mis sisaldab vastseid. Nookpaeluss nagu ka nudipaeluss parasiteerib täiskasvanuna ainult inimese peensooles. Enamasti elab sooles korraga üks uss, kuid see võib elada kuni 25 aastat ja kasvada 1–4 (8) meetri pikkuseks. Ta koosneb kuni 1000 lülist, millest igaüks on võimeline tootma 50 000 muna. Lülid erituvad väliskeskkonda väljaheidetega 3–5 kaupa. Ussimunad säilivad eluvõimelisena väliskeskkonnas mitu kuud ning nendega võivad nakatuda nii loomad kui ka erinevalt nudipaelussist ka inimesed. Nakatumisel nookpaelussi munadega tungivad munakestadest vabanenud vastsed läbi sooleseina ning liiguvad lihastesse ja teistesse elunditesse, kus nad kapselduvad ja põhjustavad inimesel tsüstitserkoosi.[1]
Haigusnähud[muuda | muuda lähteteksti]
Nookpaelusstõbi tavaliselt vaevusi ei põhjusta, kuid vahel võib nakatunud inimene tunda ebamugavust ja valu kõhus, iiveldust, võib tekkida kõhulahtisus ja/või kaalulangus. [2]
Diagnoosi kinnitamine[muuda | muuda lähteteksti]
Diagnoosi kinnitamiseks otsitakse väljaheidetest mikroskoobi all nookpaelussi mune või segmente.[2]
Ravi[muuda | muuda lähteteksti]
Nookpaelusstõbe ravitakse antibiootikumiga, tavaliselt piisab ühest annusest.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ R. Masso, A. Saag, M. Masso "Inimese parasitoloogia" Tartu, 2008
- ↑ 2,0 2,1 2,2 inimene.ee, terviseportaal, välja otsitud 23. mai 2009