No, No Nanette

Allikas: Vikipeedia

"No, No, Nanette" („Ei, ei, Nanette”) on Vincent Youmansi operett (muusikaline komöödia) kolmes vaatuses Irving Caesari ja Otto Harbachi laulusõnadele. Libreto olid kirjutanud Harbach ja Frank Mandel Mandeli ja Emilie Nyitry näidendi "My Lady Friends" (1919) järgi, mis omakorda põhines May Edgintoni romaanil "Oh! James!" (1914). "No, no, Nanette" on olnud üks USA heliloojate menukamaid operette.

Lavastuste ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene variant operetist valmis 1924. aastal. Seda esitati USA-s Detroitis ja Cincinnatis, kus seda saatis vähene menu. Sama aasta Chicago lavastuseks soovis kohalik produtsent, et autorid muudaksid libretot ja helilooja komponeeriks juurde uusi laule. Lisati tulevased hittlaulud „Tea for two” ("Tee kahele") ja „I want to be happy” ("Ma tahan olla õnnelik"). Mõlemad laulud, eriti „Tea for two”, kuulusid aastakümneid paljude solistide esitatuna lööklaulude edetabelitesse.

Kuna lavatükil oli Chicagos suur edu, otsustati sellega minna ka meelelahutuspealinnadesse New Yorki ja Londonisse. Produtsendi soovil tuldi Nanette’i looga kõigepealt välja Londonis. Londoni lavastuses esitati kaks laulu, mida USA lavastustes toona ei esitatud: "I've Confessed to the Breeze" ("Olen tuntud tuuleiil") ja "Take a Little One-Step" ("Astu üks väike samm"). 1971. aasta Broadway uuslavastuses olid need lood ettekandmisel. Esietendus oli Londoni West Endi Palace'i teatris 11. märtsil 1925 ning sai tormilise vastuvõtu osaliseks. Peaosades esinesid Binnie Hale, Joseph Coyne ja George Grossmith, Jr. New Yorgi Broadway esietenduseks, mis toimus Globe'i teatris 16. septembril 1925. Peaosades Louise Groody ja Charles Winninger. 7. novembril 1925 esitati operetti juba ka Berliini Metropoltheateris. Londonis püsis operett mängukavas 665 ja New Yorgis 321 etendust. Järgnevatel aastatel lavastati teost paljudes Euroopa riikides ja Austraalias. USA-s ringles kümmekonna aasta jooksul seda tükki esitades mitmeid truppe.

Eestis võttis Youmansi teose mängukavva Estonia 1929. aastal. 2001. aastal esitati Tallinna Linnahallis kui muusikali.

1971. aasta Broadway uuslavastuseks tegi Burt Shevelove libretos ulatuslikke kärpeid ning neli originaalversiooni muusikalist numbrit jäid välja. Lisati juurde need lood, mis omal ajal olid USA lavastusest välja kärbitud. Peaosades esinesid Ruby Keeler. Helen Gallagher, Bobby Van, Jack Gilford, Patsy Kelly ja Susan Watson. 1971. aasta lavastus oli väga menukas ja seda etendati 861 korda.

Peamised osad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nanette (sopran)
  • Jimmy Smith (bariton)
  • Lucille Early (subrett)
  • Billy Early (buffo)
  • Tom Trainor (tenor)
  • Sue Smith (sopran)
  • Pauline (metsosopran)
  • Flora (sop)
  • Betty (metsosopran)
  • Winnie (alt)

Opereti sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub USA-s Atlantic Citys täpselt määratlemata ajal.

I vaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Piiblikirjastajal ja miljonäril Jimmy Smithil on kokkuhoidlik abikaasa Sue, kes kindla käega juhib ka Jimmy tööväliseid tegemisi. Jimmy reisib sageli mööda Ameerikat, et oma kirjastuse toodangut müüa. Reiside ajal kohtub ta kolme vallalise kauni tüdrukuga, kellega saab sõbraks. Need on Betty Bostonist, Winnie Washingtonist ja Flora San Franciscost. Jimmyle meeldib oma teenitud raha kulutada heategevuseks. Ta ongi abistamise objektiks valinud need kolm naist. Kuid nende suhted jäävad platoonilisteks, sest Jimmy kardab nende avalikuks tulekul Sue viha.

Jimmy palub oma sõpra, advokaat Billy Early teda abistada. Ta annab Billyle 10 000 dollarit, et Billy võtaks enda peale kolme tüdrukuga suhtlemise. See Billyle sobib, sest tema suhted oma ekstravagantse abikaasa Lucille'iga pole kõige paremad. Billy kavatseb tõmmata tüdrukutega suhteafääri ka Lucille’i nõo Tom Trainori, kes on tema õigusbüroos advokaadi abi. Lucille on aga Sue parim sõbranna.

Smithide juures New Yorgi kodus elab lapsendatud orb tütarlaps Nanette. Seal käivad paljud noored mehed, et Nanette’i tähelepanu köita. Lucille soovitab Nanette'ile, et ühe kindla poiss-sõbra olemasolu on parem kui flirtida paljudega. Ka Tom Trainor on Nanette’ist sisse võetud ning võtab julguse kokku ja avaldab Nanette'ile armastust. Ta soovib neiuga võimalikult kiiresti abielluda. Nanette aga tõrgub ja soovib kõigepealt lõbutseda.

Jimmy on mõne aja pärast kolmest tüdrukust tüdinenud ja tahab neid oma elust välja saata. Billy soovitab Jimmyl tüdrukute eest varjuda. Jimmy tahab minna koos sõpradega nädalalõppu veetma, kuid Sue on selle vastu. Jimmy otsustab siis viia Nanette’i koos Billy ja Tomiga Atlantic Citysse oma harva kasutatavasse suvemajja. Tom ja Billy ona aga plaaninud minna kohtuma kolme tüdrukuga.

Jimmy ja Billy räägivad kumbli oma abikaasale, et lähevad ärireisile. Seda kuuldes otsustavad ka Sue ja Lucille võtta kodustest töödest puhkust ning minna Atlantic City suvilasse. Ka Nanette tahab minna oma sõpradega Atlantic Citysse, kuid Sue keelab tal minemast; Jimmy aga nõustub teda salaja kaasa võtmast ja annab ka 200 dollarit taskuraha.

II vaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Nanette saabub Atlantic Citysse ja temast saab kiiresti ranna populaarseim tüdruk. Seal on ka Jimmy, tema kolme sõbrannat ning Tom. Tom kohtub Nanette'iga ja neil on romantiline kohtumine kus nad teed juues arutavad, et ühel päeval võivad nad olla õnnelikus abielus. Atlantic Citys jõudnud Lucille kohtub oma mehe Billyga ja on väga üllatunud teda nähes. Sue on omakorda šokeeritud leides Nanette'i Atlantic Cityst kuna tüdruk oli öelnud Suele, et läheb Trentonisse vanaema vaatama. Nanette tunnistab, et veetis tegelikult öö Atlantic Citys. Seda kuuldes on Tom šokeeritud ja lahkub vihaselt.

III vaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Billy üritab Lucillele helistada, kuid naine ei vasta. Seda kasutavad Flora, Betty ja Winnie ning üritavad Billyle asendada Lucille’i. Üksinda jäädes mõistab Lucille, et igatseb Billyt ning teades, et Billyl pole raha kolme tüdruku jaoks, sest tema ise kulutab kogu raha ära, rahuneb. Selgub ka tõde, et Billy pole naist kunagi petnud ning kolme tüdruku eest on maksnud Jimmy. Tom ja Nanette lepivad ära ning abielluvad.

Muusikalugusid 1971. aasta redaktsiooni järgi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lucille’i laul kooriga „Too many rings around Rosie”
  • Nanette’i ja Tomi duett „I’ve confessed to the breeze”
  • Billy laul kooriga „Call of the Sea”
  • Jimmy ja Nanette’i duett kooriga „I want to be happy”
  • Nanette’i ja Tomi laul kooriga „No, no, Nanette”
  • Tomi ja Nanette’i duett kooriga „Tea for two”;
  • Lucille’i ja Billy duett kooriga „You can dance with any girl at all”
  • Billy, Betty, Winnie ja Flora kvartett kooriga „Telephone Girlie”
  • Sue ja Jimmy duett „Only a moment ago”
  • Lucille’i bluus kooriga „Where-has-My-Hubby-gone”
  • Sue laul kooriga „Take a little one-step”
  • Tomi ja Nanette’i duett „Waiting for You”

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "No, No, Nanette" – USA, Warner Brothers, 1930, režissöör Clarence Badger. Peaosades Alexander Gray, Bernice Claire ja Zasu Pitts.
  • "No, No, Nanette" – USA, Radio-Keith-Orpheum (RKO), 1940, režissöör Herbert Wilcox. Peaosades Anna Neagle, Victor Mature ja Zasu Pitts.