Niue keel

Allikas: Vikipeedia
Niue-cia-world-factbook-map.png

Niue keel (Niuē) on keel, mis kuulub Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda, Polüneesia keelte rühma. Keelt räägitakse Niue saarel Vaikse ookeani lõunaosas, umbes 2400 km Uus-Meremaast kirdes. Lisaks ka Uus-Meremaal, Tongas ning ameerika Ühendriikides.[1] 1991. aastal rääkis seda umbes 2200 inimest.

Keelekood: niu[2]

Kasutatakse ladina kirjaviisi.[3]


Foneetika[muuda | muuda lähteteksti]

Tähestik: a, ā, e, ē, f, g, h, i, ī, k, l, m, n, o, ō, p, s, t, u, ū, v. R-häälikuga ei alga mitte ühtegi sõna.

Huulhäälik Somphäälik Pehme suulae häälik Kõrisulghäälik
Sulghäälik p t k
Ahtushäälik f v (s) h
Ninahäälik m n ŋ
Sulahäälik l (r)

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Keeles on prefiksid, nt faka-, millel on mitmeid tähendusi (Fakamolemole 'ᅠpalun'), ja sufiksid, näiteks tegusõnade puhul lisandub -aga (maaga 'ᅠkohtuma').[4]

Paljud sõnad on moodustatud teiste sõnade kokku liitmisel. Näiteks vakalele - lennuk, mis koosneb kahest osast: vaka- kanuu ja lele- lendama.

Keelenäiteid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hau nakai a Bowen po ke nākai? Kas Bowen tuleb või ei?
  • Ko hai a koe? Kes sa oled?
  • Hafagi e tau fakamaama. Tee palun aknad lahti.[5]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

1 taha 10 tahafulu 100 taha e teau 1000 taha e afe
2 ua 20 uafulu 200 ua (e) teau 2000 ua (e) afe
3 tolu 30 tolugofulu 300 tolu (e) teau 3000 tolu (e) afe
4 fa* 40 fagofulu etc. etc. etc. etc.
5 lima 50 limagofulu
6 ono etc. etc.
7 fitu
8 valu
9 hiva

Viited[muuda | muuda lähteteksti]