Nipapalm
| Nipapalm | |
|---|---|
 Nipapalmid Filipiinidel | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Liliopsida |
| Selts |
Palmilaadsed Arecales |
| Sugukond |
Palmilised Arecaceae |
| Alamsugukond |
Nypoideae |
| Perekond |
Nipapalm Nypa |
| Liik |
Nipapalm |
| Binaarne nimetus | |
|
Nypa fruticans Wurmb | |
 Nipapalmi levikupiirkond | |
| Sünonüümid | |
|
Cocos nypa Lour. | |
Nipapalm (Nypa fruticans) on India ja Vaikse ookeani rannikualadel ja jõgede lehtersuudmetes looduslikult kasvav palmiliik. Nipapalm on ainus palm, kes on kohastunud eluks mangroovimetsades.
Taksonoomia
[muuda | muuda lähteteksti]Nipapalm on perekonna Nypa ja alamsugukonna Nypoideae ainus liik.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Erinevalt enamikust palmidest on nipapalmi tüvi maa all, ainult lehed ja õisikuvars kasvavad pinnasest kõrgemal. Lehtede kõrgus võib ulatuda 9 meetrini.
Keraja õisiku õisikuvarre tipul moodustavad emasõied, urvataolised punased või kollased isasõied paiknevad varre madalamatel okstel. Igast õiest õisikus kujuneb puitunud pähkel ja need moodustavad üheskoos kerakujulise kobara läbimõõduga umbes 25 cm. Viljakobara kaal võib ulatuda 30 kilogrammini.
Õisikust kujunenud kobarjas vili on kerakujuline ja koosneb paljudest seemnetest, igal seemnel endospermi kaitsev kiuline kest, mis võimaldab sel ujuda. Vilja küpsedes vajub õisikuvars longu. Küpsenud viljakobarast pudenevad seemned järk-järgult vette ja kanduvad sellega laiali, idanedes juba ujudes.
-
-
Lehtede varred veest tõusmas -
Õisik -
Kerajas viljakobar
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Nipapalmi pikki sulgjaid lehti kasutavad palmi levikupiirkonnas kohalikud elanikud rookatuse ja roost majade materjalina. Lehti kasutatakse ka igat liiki punutiste valmistamiseks. Et lehed ujuvad, kasutatakse suuri lehevarsi Myanmaris ujujate treenimiseks.
Roti ja Savu saartel toidetakse kuivaperioodil nipapalmi mahlaga sigu. Mahl öeldakse andvat lihale magusa maitse ja aroomi. Noori lehti kuivatatakse ja neisse keeratakse tubakat suitsetamiseks, sama tava on ka Sumatral.
Noor õisikuvars ja kõvad seemned on söödavad ning mahlased.
Filipiinidel ja Malaisias lastakse nipapalmi õisikust magusat söödavat mahla, millest aetakse kohalikku alkohoolset jooki (tuba, bahal või tuak). Viljakobar on mahlavõtmiseks valmis, kui toored viljad on kõige magusamad.
Tuba 'st saadakse savinõudes seista lastes äädikat (sukang paombong Filipiinidel, cuka nipah Malaisias). Jooki destilleerides saadakse arrak (lambanog filipino keeles ja arak või arak nipah indoneesia keeles).
Palmi noored võrsed on samuti söödavad; õielehtedest tehakse lõhnavat taimeteed. Attap chee (hiina keeles 亞答子; yà dá zǐ) on nimetus nipapalmi tooretele viljadele, läbipaistvatele magusatele sültjatele kuulidele, mida kasutatakse Tais, Malaisias, Filipiinidel ja Singapuris magustoidulisandina ja mis on mahlatootmise kõrvalprodukt.
Jaaval ja Balil tehakse palmimahlast suhkrupeataolist rafineerimata suhkrust maiustust gula nipah, Sarawakis gula apong.