Ninasarviklind

Ninasarviklind
Kaitsestaatus
Ohualdis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Sarvlinnulised Bucerotiformes
Sugukond	Sarvlindlased Bucerotidae
Perekond	Buceros
Liik	Ninasarviklind
Binaarne nimetus
Buceros rhinoceros Linnaeus, 1758

Ninasarviklind (Buceros rhinoceros) on sarvlindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Ninasarviklind on levinud Kagu-Aasias troopilistes vihmametsades kuni 1750 meetri kõrgusel merepinnast. Ta vajab pesitsemiseks suuri inimestest puutumata ürgmetsi. Ninasarviklinnu nominaatvorm Buceros rhinoceros rhinoceros elab Tais, Malai poolsaarel ja Sumatral. Kalimantanil elab alamliik B. r. borneoensis ja Jaaval B. r. silvestris.

Ta on üks suurimaid sarvlindlasi. Täiskasvanud linnu tiivaulatus on 91–122 cm ja kaal 2–3 kg. Sulestik on peamiselt must, kõhualune ja saba valge. Linnule on iseloomulik suur, kõver nokk, mis on tavaliselt valge otsaga ja pea pool kollakast punaseni. Sarnaselt teiste sarvlindudega on tal eriline sarv, mille värvus on tavaliselt punakast kollakani. Isaste silma ümber on must või oranž ääris, emastel on see väiksem ja punakas.

Ninasarviklind toitub peamiselt taimede viljadest, kuid ka putukatest, sisalikest, puukonnadest ja linnumunadest.

Ninasarviklind ehitab pesa 9–15 meetri kõrgusele puutüvesse. Kui emalind on pessa munenud ühe või kaks muna, sulgeb ta toidu- ja puuosade ning väljaheidetega pesaava. Läbi väikse pilu toidab haudeajal emast isane. Tibu koorub 37–46 päeva pärast. Juba 39–51 päeva pärast on ta lennuvõimeline.

Looduses elab ta keskmiselt 30-aastaseks.

Ninasarviklind on Malaisia ja Sarawaki osariigi rahvuslind. Teda on kujutatud Sarawaki osariigi vapil. Kohalikele rahvastele sümboliseerib lind süütust ja puhtust. Ibanid peavad teda maailma lindude pealikuks.

Välislingid

• "Kuula Rändajat. Borneo linnud". vikerraadio.err.ee. 20.04.2014