Mine sisu juurde

Niidu-võrkliblikas

Allikas: Vikipeedia
Niidu-võrkliblikas

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Koerlibliklased Nymphalidae
Perekond Võrkliblikas Melitaea
Liik Niidu-võrkliblikas
Binaarne nimetus
Melitaea athalia
Rottenburg, 1775
Sünonüümid
List
    • Melitaea alba (Rehfous, 1905)
    • Melitaea aquilari (Querci, 1932)
    • Melitaea athalia subsp. aphaea (Hübner, 1816)
    • Melitaea athalia subsp. pyronia (Hübner, 1804)
    • Melitaea athalia (von Rottemburg, 1775)
    • Melitaea bifasciata (Reverdin, 1914)
    • Melitaea cinnamomea (Vorbrodt & Müller-Rutz, 1917)
    • Melitaea cinxiodictynnoides (Stauder, 1922)
    • Melitaea commacula (Caruel, 1944)
    • Melitaea conica (Matsumura, 1929)
    • Melitaea csikii (Aigner-Abafi, 1906)
    • Melitaea demarginata (Caruel, 1944)
    • Melitaea dictynnaesimilis (Verity, 1930)
    • Melitaea fallax (Hormuzaki, 1925)
    • Melitaea flavescens (Matsumura, 1929)
    • Melitaea flavoelongata (Caruel, 1944)
    • Melitaea fulla (Quensel, 1791)
    • Melitaea funesta (Stauder, 1922)
    • Melitaea indigna (Cabeau, 1922)
    • Melitaea latonigena (Spuler, 1901)
    • Melitaea leucophana (Cabeau, 1912)
    • Melitaea ligata (Caruel, 1944)
    • Melitaea melanina (Herrich-Schäffer, 1851)
    • Melitaea mirabilis (Fernández, 1929)
    • Melitaea mirefasciata (Cabeau, 1923)
    • Melitaea molpadia (Varin, 1933)
    • Melitaea navarina (de Selys-Longchamps, 1837)
    • Melitaea nigrathalia (Johnstone, 1944)
    • Melitaea nigrobella (Rocci, 1942)
    • Melitaea nigropunctata (Caruel, 1944)
    • Melitaea norvegica (Aurivillius, 1888)
    • Melitaea obsoleta (Tutt, 1896)
    • Melitaea phyciodina (Hormuzaki, 1934)
    • Melitaea poedotrophos (Bergstrasser, 1780)
    • Melitaea postdivergens (Rocci, 1930)
    • Melitaea postfuscofasciata (Goodson, 1960)
    • Melitaea progressiva (Ksenzhopol'sky, 1911)
    • Melitaea pseudodelminia (Verity, 1940)
    • Melitaea radiata (Eisner, 1942)
    • Melitaea retyezatica (Diószeghy, 1930)
    • Melitaea sohana (Cabeau, 1922)
    • Melitaea spadana (Cabeau, 1922)
    • Melitaea submaxima (Verity, 1924)
    • Melitaea subtusnigrescens (Caruel, 1944)
    • Melitaea tectensis (Cabeau, 1922)
    • Melitaea tessellata (Stephens, 1827)
    • Melitaea transitoria (Eisner, 1942)
    • Melitaea tricolor (Hormuzaki, 1897)
    • Melitaea unifasciata (Caruel, 1944)
    • Melitaea virgata (Tutt, 1896)
    • Mellicta aphaea (Hübner, 1816)
    • Mellicta athalia subsp. athalia
    • Mellicta athalia subsp. norvegica (Aurivillius, 1888)
    • Mellicta corythallia (Hübner, 1790)
    • Mellicta dorfmeisteri (Hellweger, 1911)
    • Mellicta hertha (Quensel, 1791)
    • Mellicta neglecta (Pfau, 1962)
    • Mellicta nigriornea (Lempke, 1955)
    • Mellicta nigromarginata (Lempke, 1955)
    • Mellicta reticulata (Higgins, 1955)
    • Mellicta samonica (Riesen, 1891)
    • Papilio athalia (Rottemburg, 1775)
    • Papilio eos (Haworth, 1803))
    • Papilio leucippe (Schneider, 1789)
    • Papilio pyronia (Hübner, 1804)

Niidu-võrkliblikas (Melitaea athalia) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas.

Nimetuse etümoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Liiki kohatakse sageli niitudel. Ladinakeelne nimetus athalia viitab tõenäoliselt nimele Athalia ehk Athaliah, mis oli Piibli Juuda kuninganna nimi.

Välimus ja tunnused

[muuda | muuda lähteteksti]

Niidu-võrkliblika tiibade siruulatus on 30–38 mm. Tiibade ülakülg on oranž, musta võrkjalt kulgeva mustriga. Eritiivi ja tagatiiva välis- ja keskosas paiknevad mustad jooned ning ebakorrapärased kriipsud ja laigud. Nii ees- kui tagatiiva servises ja kannaosas on must, tiivaramad on musta-valgekirjud. Mustade ristvöötide ja täppide asetus võib isenditi tugevalt varieeruda, mistõttu on kahte täiesti ühesuguse kirjaga isendit raske leida. Eestiiva alakülg on oranž ning sellel on palju ebakorrapäraseid musti kriipse ja laike. Tiiva tipuosa on põhivärvusest heledam ja kollakam. Tagatiiva alakülg on kollakasvalge. Kannaosas paikneb mustade joontega piiratud ebakorrapärase kujuga tumeoranž ristvööt. Vahevööt on samuti mustade joontega piiratud ning sellel asub rida hallikaid või oranže laike. Tagatiiva alakülje hele keskala on loogleva musta ristvöödi abil jagatud kaheks peaaegu ühevärviliseks osaks.[1]

Niidu-võrkliblikas sarnaneb mitme teise võrkliblikaga. Tume-võrkliblikal on ülakülg enamasti palju tumedam kui niidu-võrkliblikal ning sageli on tal tagatiiva alakülje välisvöödis rida väikseid musti punkte. Väike-võrkliblikas on niidu-võrkliblikast pisut väiksem. Tema ülakülje muster on vähem kontrastne ja piklikumate tiibadega. Lisaks on väike-võrkliblika tagatiiva alakülje keskala kannapoolne osa tumedam ja kollasem kui servise­poolne osa.[1]

Liblikal leidub mitmeid vorme. Näiteks vorm corythalia, kelle eestiibadel on ainult kannaosa kiri. Sellel vormil on tagatiibade ülakülg tumenenud ning seal esineb vaid üks heledate laikude rida. Alaküljel on tagatiibade vahevööt kadunud.[2]

  • M. a. athalia
  • M. a. norvegica (Aurivillius, 1888)
  • M. a. celadussa (Frühstorfer, 1910)
  • M. a. dictynnoides (Hormuzaki, 1898)
  • M. a. lucifuga (Fruhstorfer, 1917)
  • M. a. reticulata (Higgins, 195 5)
  • M. a. baikalensis (Bremer, 1961)
  • M. a. hyperborea (Dubatolov, 1997)
Melitaea athalia celadussa

Tegemist on avamaastikuliigiga, kes eelistab niiskeid ja parasniiskeid niitusid, metsaservi, metsateede ümbrust, metsasihtide ääri, rabasid, teeservi ja luhtasid. Liiki võib leida ka kuivematest elupaikadest.[1][3]

Eurosiberi liik.[3] Euroopas on ta laialt levinud Vahemere äärest kuni Soome ja Skandinaavia keskosani. Fennoskandia põhjaosas esineb eraldatud osaareaal.[1]

Niidu-võrkliblikas on kogu Eestis laialt levinud ja tavaline päevaliblikas.[1]

Valmikuid võib kohata juuni algusest augusti alguseni, sagedamini juuni algusest juuli lõpuni.[1][3]

Rööviku areng

[muuda | muuda lähteteksti]

Röövik on halli-valgetäpiline, kehal on kollased ogad.[4] Kuni 2,5 cm pikk.[5] Elavad ühises võrgendis.[2]

Röövikud toituvad mitmesugustel rohttaimedel, näiteks mailastel, härgheintel, palderjanidel jateelehtedel. [1][3]

Nukud on valkjad kontrastsete mustade triipude ja täppidega rippnukud.[3] Röövikujärk kestab tavaliselt augustist järgmise aasta maini.[2]

  1. 1 2 3 4 5 6 7 Õunap, Erki; Tartes, Urmas. Eesti päevaliblikad. Lk 212.
  2. 1 2 3 Viidalepp, J.; Möls, T. Eesti suurliblikate määraja. 1. Lk 62-63.
  3. 1 2 3 4 5 Viidalepp, J.; Remm, H. Eesti liblikate määraja. Lk 214-215.
  4. Bellmann, Heiko. Liblikad. Välimääraja. Lk 164.
  5. Sterry, Paul; Mackay, Andrew. Liblikad. Lk 71.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]