Nihik

Nihik ehk nihkmõõdik on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks.^[1] Esimesed nihiku laadsed liugurid pärinevad juba muistsetest aegadest ning vanimad eksemplarid pärinevad hiina pronksiajast.^[2]

Ajalugu

Esimesed nihikud pärinevad Vana-Hiinast umbes 1400 eKr, mis valmistati luust, kivist ja sarvest. Aastal 8 pKr lasi Xin dünastia keiser Wang Mang valmistada esimese liugmehhanismiga nihiku, mida kasutati marmori ja ehete mõõtmiseks. See põhines Hani dünastia teaduslikel standarditel.^[3]

Nihiku tüübid

Kaasaegne Vernieri nihik arendati välja 19. Sajandi keskpaigas põhinedes Prantsuse füüsiku Pierre Vernier tööle, kes leiutas nooniuse skaala 1631. aastal^[4]. See koosneb mõõtejoonlauast ja mõõtejoonlaua peal liigutatava spetsiifilise skaala ehk nooniusega raamist, millel asuvad eri pooltel jalad nii sise kui ka välismõõtude tegemiseks. Sageli leidub mõõte-jalgade paigal hoidmiseks liigutataval raamil kinnituskruvi, et eemaldada võimalikult palju mõõteviga.

Digitaalne nihik on mõõteseade, mida kasutatakse hariliku Vernieri nihikuga samal eesmärgil. Digitaalne versioon ei kasuta mõõtmiseks traditsioonilist hammaslatt mehhanismi, vaid selle asemel kasutatakse mõõtejalgade vahelise vahemaa mõõtmiseks mahtuvusandurit. Digitaalse nihiku mõõtetulemusi loetakse digitaalselt ekraanilt millest tuleneb ka nimetus.

Kasutusala

Nihikuid kasutatakse väikeste lineaarmõõtmete täpseks mõõtmiseks, sest nende mõõtepiirkond on tavaliselt 125-2500 mm ja nad lubavad korrektse nooniuse skaala kasutusel 0,1-0,05 millimeetrise täpsusega suurusi mõõta säilitades resolutsiooni ±0.02 mm.^[5]

Viited

↑ Artobolevski, Ivan (1981). Tehnikaleksikon. Tallinn: Valgus. Lk 342.
↑ Sawabe, Masaji (3. juuni 2013). "The Origin and Evolution of Calipers" (PDF). www.mitutoyo.com. Lk 1. Vaadatud 28.04.2025.
↑ Sawabe, Masaji (3. juuni 2013). "Origin and evolution of calipers" (PDF). https://www.mitutoyo.com. Lk 8-9. Vaadatud 28.04.2025. {{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne= (juhend)
↑ Sawabe, Masaji (3. juuni 2013). "the origin and evolution of calipers" (PDF). https://www.mitutoyo.com. Lk 11-13. Vaadatud 28.04.2025. {{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne= (juhend)
↑ https://www.mitutoyo.com/webfoo/wp-content/uploads/15003A.pdf

[1] Artobolevski, Ivan (1981). Tehnikaleksikon. Tallinn: Valgus. Lk 342.

[2] Sawabe, Masaji (3. juuni 2013). "The Origin and Evolution of Calipers" (PDF). www.mitutoyo.com. Lk 1. Vaadatud 28.04.2025.

[3] Sawabe, Masaji (3. juuni 2013). "Origin and evolution of calipers" (PDF). https://www.mitutoyo.com. Lk 8-9. Vaadatud 28.04.2025. {{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne= (juhend)

[4] Sawabe, Masaji (3. juuni 2013). "the origin and evolution of calipers" (PDF). https://www.mitutoyo.com. Lk 11-13. Vaadatud 28.04.2025. {{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne= (juhend)

[5] ttps://www.mitutoyo.com/webfoo/wp-content/uploads/15003A.pdf

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]