Nieuport 24

Nieuport 24

Nieuport 24 C.1
Tüüp	hävituslennuk
Tootjad	Nieuport
Riik	Prantsusmaa
Tootmisaastad	1917
Toodanguarv	üle 1100
Meeskond	1
Pikkus	5,88 m
Tiivaulatus	8,18 m
Tiivapindala	14,8 m2
Tühimass	354 kg
Maksimaalne stardimass	544 kg
Mootor	1 le Rhône 9J, võimsus 90 kW (130 hj)
Tippkiirus	187 km/h
Lennulagi	5550 m
Lennukaugus	250 km
Relvastus	1 × sünkroonitud Vickersi kuulipilduja (prantsuse lennukitel) 1 × 7,7 mm Lewise kuulipilduja ülatiival (inglise lennukitel)

Nieuport 24 on Prantsusmaal Esimese maailmasõja ajal konstrueeritud ja toodetud hävituslennuk, mis leidis kasutust ka õppelennukina. Gustave Delage konstrueeris Nieuport 24 asendama varasemat ja väga edukat Nieuport 17 hävituslennukit, kuid kuna uuem versioon ei olnud oma eellasest oluliselt parem, siis vahetasid selle välja peamiselt hoopis SPAD S.VII lennukid. Siiski leidis Nieuport 24 Esimese maailmasõja ajal kasutust Prantsusmaa, Briti ja Venemaa lennuvägedes, hiljem paljude teiste, sealhulgas ka Eesti lennuväes.

Arendus ja tootmine

Nieuport 24 oli järjekordne hävituslennuk Gustave Delage'i konstrueeritud "pooleteise-tiivaliste" lennukite sarjas. Saades kasutada seekord taas veidi võimsamat 130 hj le Rhône 9J pöördmootorit pööras Delage rohkem tähelepanu lennuki aerodünaamika parandamisele ja konstruktsiooni tugevdamisele. Lennuki üldmõõtmed jäid Nieuport 17 võrreldes praktiliselt samaks.

1917. aasta veebruaris-märtsis läbis prototüüp riiklikus lennundustehnika instituudis (prantsuse keeles Service technique de l'aéronautique (STAé)) katsed ning kuigi see oli vaid veidi paremate lennuomadustega kui varasemad Nieuporti hävituslennukid - otsustati alustada uue versiooni tootmist. Juba tootmise käigus ilmnesid probleemid lennuki sabaosa valmistamisel. Seetõttu otsustati pöörduda tagasi juba tuntud ja Nieuport 17 peal kasutatud konstruktsiooni juurde. Tulemuseks oli Nieuport 24bis - Nieuport 24 kere ja tiibadega ning Nieuport 17 sabaosa, stabilisaatori ja pöördetüüriga versioon. Enamus valminud sarilennukeid olid sellest versioonist.

Nieuport 24 viimaseks versiooniks loetakse Nieuport 27, millel oli muudetud vaid teliku konstruktsiooni. Kokku valmis üle 1100 Nieuport 24 sarja lennuki, neist umbes sada litsentsi alusel Venemaal Duxi lennukitehases.

Versioonid

Nieuport 24

ühekohaline hävituslennuk, algne versioon.

Nieuport 24bis

muidu 24 sarnane, sabaosa konstruktsioon nagu Nieuport 17 lennukeil.

Nieuport 27

Nieuport 24 edasiarendus, teliku rattad sõltumatud vedrustusega ja muudeti sabakargu konstruktsiooni.

Nakajima Ko-3

Jaapanis litsentsi alusel toodetud versioon.

Nieuport B.Kh2

Tai Kuningriigis kasutatud tähistus imporditud Nieuport 24bis lennukitele.

Kasutus

Kui Nieuport 24 ja 24bis lennukid 1917. aasta suvel hakkasid lennuüksustesse jõudma, siis oli juba alanud Nieuport 17 lennukite vahetamine SPAD S.VII hävituslennukite vastu. Prantsusmaa lennuväes saidki enamus hävituslennuväe eskadrille omale SPAD hävituslennukid, kuid mõned kasutasid ka Nieuport 24 lennukeid. Mitmed ässad eelistasid tuttavate lennuomadustega Nieuporte SPADile, neist tuntuim oli Charles Nungesser. Paljud Nieuporti hävituslennukid läksid lennukoolidesse, hävituslendurite ettevalmistamiseks. Ka Euroopasse saabunud Ameerika Ühendriikide lennuüksustes kasutati Nieuport 24 lennukeid hävituslendurite õppelennukina.

Kuna Prantsusmaa lennuvägi kasutas Nieuport 24 vähem, kui varasemaid sama firma lennukeid, siis sai firma eksportida neid liitlastele. Nii briti kui Venemaa lennuüksused kasutasid Nieuport 24 ja 24bis lennukeid suurel arvul. Venemaal tootis Moskvas asunud Duxi lennukitehas neid ka litsentsi alusel seerias ca 100 eksemplari. Nieuport oli Vene kodusõjas üks peamisi kasutatud hävituslennukeid. Enamus neist oli "punaste" poolel (kuna kesklaod ja Duxi tehas jäid nende kontrollitud territooriumile), kuid vähemal määral leidsid kasutust ka valgete vägedes.

Eesti lennuvägi sai 1919. aasta lõpul, Loodearmee likvideerimisel kaks lennukit Nieuport 24bis. Neist esimene oli ilmselt Prantsusmaal valmistatud, sai Eesti lennuväes numbri "42", teine aga Duxi tehases ehitatud, Eesti number "43". Esimene lennuk võeti kasutusele 1920. aasta novembris, teine 1921. aasta augustis. Mõlemad arvati Tartus asunud lennusalga koosseisu, kus olid kasutusel hävituslendurite õppelennukitena. Ning mõlemad kaotati 1922. aastal lennuõnnetustes.

Nieuport 24 ja 24bis lennukid olid kasutusel veel ka Afganistani, Brasiilia, Bulgaaria, Jaapani, Kreeka, Läti, Poola, Rumeenia, Serbia, Tai ja Türgi lennuvägedes.

Vaata ka

• Eesti sõjalennukite loend (1918–1940)

Kirjandus

• Arvo Lennart Vercamer ja Toivo Kitvel. "Põhjakotkad 2". Külim, Tallinn 2015.