Nicodemus Tessin vanem

Allikas: Vikipeedia
Nicodemus Tessin vanem
Sündinud 7. detsember 1615
Stralsund
Surnud 24. mai 1681
Stockholm
Rahvus rootslane
Tegevusala arhitektuur
Kunstivool barokk
Tuntud teoseid Drottningholmi loss, Kalmari katedraal

Nicodemus Tessin vanem (eesti keeles ka Nikodemus Tessin vanem) (7. detsember 1615 Stralsund, Saksamaa24. mai 1681 Stockholm) oli Rootsi barokkarhitekt, Stockholmi linnaarhitekt ja aadlik.[1][2]

Elukäik ja töö Rootsis[muuda | muuda lähteteksti]

Nicodemus Tessin sündis Stralsundis Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Saksamaal. Noore mehena suundus ta Rootsi, kus oli algul arhitekt Simon de la Vallée õpilane.[3] Vallée stiilil oli suur mõju Tessini loomingule. Tessin nimetati de la Vallée mantlipärijaks 1646. aastal.[1]

Aastatel 1650–1653 reisis Tessin Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Itaalias. Tessini reisid andsid talle ülevaate Euroopa kaasaegsest arhitektuurist. Reisidel nähtud Lääne-Euroopa barokkstiil peegeldub ka Tessini ehitistes.[3]

1636. aastal töötas Tessin kaitserajatiste töödejuhatajana kindral Örnehufwudhi teenistuses. 1641 sai ta ülesandeks koos sekretär Daniel Behmiga koostada kaart Põhja-Rootsis asuva Norrlandi piirkonna linnadest ning koguda andmeid sealsete jõgede ja ojade kohta. 1646. aastal sai Tessin kuningliku tiitli "arhitekt ja ehitusmeister", mille järel asus ta projekteerima kuningakoja ehitisi. Pärast reise Lääne-Euroopas nimetati Tessin 1660. aastal koos Jean de la Valléega Stockholmi linnaarhitektiks. 1667. aastal sai temast ringkonnakohtunik, seejärel olevat ta lahkunud linnaarhitekti ametikohalt. 1674 sai Tessin aadlitiitli ning 1676. aastal nimetati ta kuninglikuks arhitektiks. Aasta enne surma, 1680. aastal, lahkus Tessin oma ametikohtadelt.[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Nicodemus Tessin kujundas välja arhitektuuristiili, mis oli valdav stiil kuningate Karl X Gustav, Karl XI ja Karl XII valitsemisajal. Seda stiili iseloomustas tugevalt rõhutatud keskosaga peahoone, mis külgneb paviljonide või tornidega, mis omakorda pikenevad tiibadeks.[2]

Tidö ja Fiholmi loss[muuda | muuda lähteteksti]

1640. aastal võttis Tessin üle Kesk-Rootsis asuvate Tidö ja Fiholmi lossi ehituse lõpetamise, mille mõlemad algsed projektid olid Tessini mentori Simon de la Vallée poja Jean de la Vallée tehtud.[2] Tidö loss on planeeritud Hollandi barokkstiilis, mida iseloomustab askeetlikkus ja sümmeetrilisus, mis rõhutab hoone keskosa.[4][5]

Tessin projekteeris Fiholmi lossi tiivad samuti Hollandi barokkstiilis, ning nende ehitus lõppes 1642. aastal. Lossi peahoone projekteerimist alustas samal aastal arhitekt Simon de la Vallée, kuid seda ei ehitatud.[6]

Tidö loss Västeråsis

Borgholmi loss[muuda | muuda lähteteksti]

Borgholmi lossi on esimest korda mainitud 12. sajandil. 16. sajandil ehitati see suurte ümberehituste ajal renessansistiilis lossiks. Kalmari sõja ajal hävines loss täielikult. Karl X Gustav lasi Tessinil projekteerida hävinenud lossi asukohale barokkstiilis palee. Palee ehitati vaid osaliselt valmis, Karl XI valitsemisajal aeglustus lossi ehitamise tempo ning 1709. aastal, keset Karl XII sõjakäiku Venemaal, lõpetati ehitustööd täielikult. 1806. aastal puhkes lossis tulekahju, tänapäeval on lossist alles vaid varemed.[7]

Wrangeli palee[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast kolmekümneaastast sõda tasustati kindral Carl Gustaf Wrangelit rikkalikult, sõja lõpus ostis kuninganna Kristiina Wrangelile Riddarholmeni saarel asuva tühjaks jäänud Lars Sparre palee. Wrangel otsustas selle ümber ehitada. Algul soovis Wrangel arhitektiks Jean de la Vallée'd. Kuna Valleé oli erinevate projektidega hõivatud, valiti arhitektiks Tessin. Paleed laiendati, olemasoleva ehitise täiendamiseks ehitati lisaks lõunatornile ka samasugune põhjatorn, millele mõlemale ehitati juurde ka tiivad. Kogu hoonel oli algselt rikkalik barokkfassaad, mis hävines 1690. aastate alguses tulekahju käigus.[8]

Drottningholmi loss[muuda | muuda lähteteksti]

Drottningholmi loss
Tessini loss Stockholmis

Tessini tähtsaim teos on Stockholmi lähistel Lovöni saarel olev Drottningholmi loss. Algselt asus samal kohal 16. sajandi lõpus ehitatud kahekorruseline loss, mille tellis kuningas Johan III oma abikaasale Katarina Jagellonikale. 1661. aastal ostis selle kuninganna Hedvig Eleonora, ning samal aastal hävines see tulekahjus. Seejärel telliti Tessinilt uue palee projekt, milles väljenduks Rootsi Kuningriigi tolleaegne võimsus.[9] Lossi ehitus algas 1662. aastal.[10] Tessin projekteeris lossi Prantsuse ja Itaalia barokkstiilis ehitatud paleede järgi. Pärast Tessini surma jätkas tema poeg Nicodemus Tessin noorem lossi ehitust.[11] Drottningholmi loss on alates 1981. aastast kuningapere ametlik residents, nüüdisajal elavad Drottningholmis kuningas Carl XVI Gustav ja kuninganna Silvia.[12]

Kalmari katedraal[muuda | muuda lähteteksti]

1660. aastal alustati Kalmari katedraali ehitust. Selleks sai Tessin inspiratsiooni barokk-kirikutest, mida ta Roomas näinud oli.[13] Katedraal on ehitatud Rootsi Suurvõimu ajastu stiilis, mida iseloomustavad rikkalikult kaunistatud hauad, epitaafid ja rikkusest särav altar. Kalmari katedraal on üks tähtsamaid barokinäiteid Rootsis. Katedraali interjöör on ehitatud üles luteri usu põhimõtetel, kus altar on interjööri fookuspunkt. Altari projekteeris Tessini poeg Nicodemus Tessin noorem 1704. aastal. 1681. aastal peeti katedraalis esimene matusetalitus, sinna maeti šoti päritolu kaupmees ja kantsler David Heijock. Sel ajal oli kiriku ehitus veel pooleli. Valmis olid ehitatud vaid esimese korruse seinad ja kirikuruumi kattis ajutine katus. Kiriku ehitus katkestati Skåne sõja ajal kolmeks aastaks. Pärast sõda jätkati ehitust, kirik valmis aastal 1703. Kalmari katedraal on üks parimini säilinud barokk-kirikuid Põhja-Euroopas.[14][15][16]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Nicodemus Tessin noorem
Kalmari katedraal Kalmari keskväljakul

Tessini poeg Nicodemus Tessin noorem oli samuti arhitekt, ta õppis oma isa käe all ja täiendas teadmisi ka Roomas ja Pariisis. Tessin noorem võttis üle isa ameti Stockholmi linnaarhitektina ning Drottningholmi lossi arhitektina. Ta ehitas aastatel 1692–1700 Stockholmi Itaalia renessansi stiilis Tessini lossi, millega to soovis demonstreerida oma jõukust, haridust ja staatust. Pärast kuningalossi mahapõlemist projekteeris Tessin noorem praeguse barokkstiilis Stockholmi kuningalossi.[17][18]

Tessini projekteeritud ehitised[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Nicodemus Tessin, The Elder". Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 16.10.2019.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Lagerheim, G; Leche V; Nordensvan, G; Westrin, Th (1919). The Nordic Family Book. Lk 979-980.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. 3,0 3,1 Rolf Toman (2015). Die Kunst des Barock. Könemann. Lk 182-183.
  4. "The history of the castle". Vaadatud 20.10.2019.
  5. David Juliao. "Dutch Baroque architecture: Characteristics and examples". Study.com. Vaadatud 26.10.2019.
  6. "Fiholm castle". Vaadatud 20.10.2019.
  7. "Borgholm castle". Originaali arhiivikoopia seisuga 20.10.2019. Vaadatud 20.10.2019.
  8. Juraj Orszag. "Wrangel Palace: The Opulent Noble Residence turned into a Court". Originaali arhiivikoopia seisuga 21.10.2019. Vaadatud 21.10.2019.
  9. "Drottningholm Palace: A History". Vaadatud 21.10.2019.
  10. "Drottningholm Palace, Stockholm". Statens Fastghetsverk. Vaadatud 22.10.2019.[alaline kõdulink]
  11. "Drottningholm Palace". A view on cities. Vaadatud 22.10.2019.
  12. "The Swedish Monarchy". Vaadatud 22.10.2019.
  13. "Kalmar Cathedral". Michelin travel. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.10.2019. Vaadatud 23.10.2019.
  14. "Kalmar Cathedral". Spotting history. Vaadatud 23.10.2019.
  15. "Domkyrkans historia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2010. Vaadatud 23.10.2019.
  16. "Svenska Kyrkan: Kalmar". Svenska Kyrkan. Vaadatud 26.10.2019.
  17. "Tessin, Nicodemus, The Younger, Count". encyclopedia.com. Vaadatud 23.10.2019.
  18. Juraj Orszag. "Tessin Palace: A Peek into the Architect's Mind". Trevl. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.10.2019. Vaadatud 26.10.2019.