Nicholas Hilliard

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nicholas Hilliardi varaseim säilinud autoportree, mis pärineb 1577. aastast
Hilliardi kujundatud ja lõigatud teine pitsat Elizabeth I jaoks, mis kujutab kuningannat ratsutamas hobusel keset lilli. Tekst on 'Elizabetha dei gracia Anglie Francie et Hibernie Regina Fidei Defensor'
Üks kavandeid pitsati jaoks, 1585

Nicholas Hilliard (sündinud 1547. aastal Exeteris Devonis, surnud 7. jaanuaril 1619 Londonis) oli inglise maalikunstnik-portretist, miniaturist, juveliir ja kullassepp. Eriti tuntud on ta oma virtuoosselt teostatud lüürilises laadis miniatuurportreede poolest[1].

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Nicholas Hilliardi Inglismaa reformatsiooni perioodi jäänud lapsepõlv oli rahutu. Tema isa, reformeeritud usu pooldaja, saatis ta protestantide tagakiusamise eest Genfi. Genfis elas noor Hilliard John Bodley perekonnas (Bodley oli see, kes hiljem andis välja Genfi piibli ja Bodley raamatukogu asutaja Thomas Bodley isa). Ta sai seal humanistliku hariduse, õppis seal ära prantsuse keele ning tutvus prantsuse kunstiga. Arvatavasti 1559. aasta paiku pöördus ta Inglismaale tagasi. Vanimad teadaolevad miniatuurportreed maalis ta umbes 1560. aastal, "Autoportree 13-aastasena" ja "Edward Seymour, Somerseti hertsog" olevat andnud tunnistust ta vaieldamatust andekusest. Umbes 1570. aastal sai Nicholas Hilliard kuninganna Elizabeth I miniatuurimaalijaks ja lõi palju portreesid kuningannast ning tähtsatest õukondlastest. Lühikest aega viibis ta Prantsusmaal d’Alençoni hertsogi teenistuses, kuid naasis 1578. aasta alguses oma last ootava abikaasa juurde[2].

Terve elu tegeles Hilliard paralleelselt miniatuuride maalimisega ka kullassepa- ja juveliiritööga. 1584. aastal kujundas ja teostas ta kuninganna Elizabethi teise suure pitsati. James I trooniletõusmisega 1603. aastal jätkus kunstniku tunnustamine kuningliku miniatuurikunstnikuna.

Kirjutas raamatu "Treatise on the Arte of Limning" (umbes 1600), milles kirjeldab ta oma töömeetodeid ja mis heidab valgust ka kunstniku enda rahutule ja kütkestavale loomusele. Elu jooksul oli ta sageli rahalistes raskustes ja istus 1617. aastal koguni lühikest aega võlavanglas. Teosest saab teada, et Hilliard imetles Hans Holbein noorema, Inglismaal töötanud saksa portretisti loomingut. Selle tundlikkuse mõju arvele tuleb kanda Hilliardi maalistiil, milles ta eelistab ühtlast dramaatilisuseta valgust ja selgeid kontuure.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Muud[muuda | muuda lähteteksti]

Nicholas Hilliardi järgi võttis endale nime Hilliard Ensemble: "Nimetasime end Elizabethi-aegse miniatuurimaalija Nicholas Hilliardi järgi mitte ainult seepärast, et ta oli enamiku meie 15. sajandi lõppu ja 16. sajandisse jääva repertuaari kaasaegne, vaid ka seepärast, et ta on pälvinud tunnustuse oma detailsuse ja viimistletuse eest kunstis – needsamad omadused, mille poole püüdleme muusikas."[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]