Neuraalplaat

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Neuraalplaat ehk medullaarplaat (lamina neuralis) on kesknärvisüsteemi alge keelikloomade, sealhulgas inimese embrüol. See moodustub ektodermist kordomesodermi mõjul (embrüonaalne induktsioon).

Neuraalplaadi moodustumise etapil koosneb embrüo kolmest rakukihist: ektodermist (millest moodustuvad nahk ja närvikude), mesodermist (tulevased lihased ja luud) ja entodermist (seedetrakt ja hingamisteed). Neuraalplaadi närvikoe eellasrakud on neuroepiteelirakud. Kui rakkudele mõjub BMP-4, siis nad arenevad nagu naha rakud; vastasel juhul nad arenevad närvirakkudeks[1].

Linea primitiva vastas ektodermikude pakseneb ja lameneb ning sellest saab neuraalplaat. Nodus primitivus '​e ees olevat piirkonda saab üldiselt nimetada neuraalplaadiks. Rakud hakkavad pikenema ja kitsenema, muutudes sambakujuliseks. Neuraalplaadi otsad, mida nimetatakse neuraalvoltideks, tõukavad plaadi otsad üles ja kokku, voltudes silindriliseks neuraaltoruks, mis on oluline peaaju ja seljaaju moodustumiseks. Kogu seda protsessi nimetatakse primaarseks neurulatsiooniks.[2]

Neuraalplaadi arengus on olulised ka signaalvalgud, mis aitavad kaasa ka diferentseerumisele koes, millest areneb neuraalplaat. Nende valkude seas on luumorfogeensed valgud ja kadheriinid. Nende valkude ekspresseerumine on oluline neuraalplaadi voltumises ja neuraaltoru moodustumises.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paul A. Wilson, Giorgio Lagna, Atsushi Suzuki, Ali Hemmati-Brivanlou. Concentration-dependent patterning of the Xenopus ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – Development, 1997, lk 3177-3184.
  2. Scott F. Gilbert. Developmental biology, 9. trükk, Sinauer Associates: Sunderland, Mass.2010, lk 333–338. ISBN 978-0878933846.