Puhasväärtus
|
See artikkel räägib üksikisiku vara ja kohustuste vahest, ettevõtte vara ja kohustuste vahe kohta vaata artiklit omakapital. |
Puhasväärtus (ka isiklik puhasväärtus ja netoväärtus) näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist.
Üldjuhul on suure puhasväärtusega niisugune inimene, kes teenib palju, aga kulutab oma teenistusega võrreldes vähe. Teisiti öeldes – elab alla oma võimaluste.
Puhasväärtuse leidmine[muuda | muuda lähteteksti]
Puhasväärtuse arvutamisel võetakse varana arvesse finantsvara ehk lihtsamalt öeldes säästud (raha pangakontodel, väärtpaberid jms), kinnisvara ja muu ajas püsiva või kasvava väärtusega vara.
Säästud (hoiused, investeerimis- ja pensionifondide osakud, aktsiad jms) võib puhasväärtuse arvutamisel arvesse võtta täies ulatuses, sest need on mõeldud selleks, et katta erakorralisi väljaminekuid või kompenseerida regulaarse sissetuleku vähenemist. Elu- ja pensionikindlustus on samuti sääst (erinevalt vara- ja õnnetusjuhtumikindlustusest) selles ulatuses, mida elukindlustusselts lepingu kohe lõpetamisel maksaks. Erinevad säästude liigid ei pruugi olla igal ajahetkel kohe kasutatavad.
Vallasvara – autot, kodumasinaid, riideid jms – ei ole üldjuhul õige puhasväärtuse hulka arvestada.
Võlgade all pannakse kirja pangast (näiteks eluaseme ostuks või tarbimiseks), liisingufirmast, sõbralt, tuttavalt ühisrahastusplatvormi kaudu või kiirlaenufirmast võetud laenud, samuti kauplusest järelmaksu või krediitkaardiga ostes tekkinud võlad. [1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Villu Zirnask (2016). Finantsaabits – Rahaasjade korraldamise käsiraamat (PDF). Tallinn: NASDAQ. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2017. Vaadatud 23. oktoobril 2017.