Neljas Poola jagamine
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) |
Neljandaks Poola jagamiseks nimetatakse Poola alade jagamist ja Poola riigi likvideerimist nii 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel kui ka Varssavi Hertsogiriigi likvideerimist Viini kongressi otsustega 1815. aastal. Tavaliselt mõistatakse "Poola jagamiste" all siiski ainult kolme esimest, millega likvideeriti 18. sajandi lõpus Rzeczpospolita.
Viini kongressil 1815 toimus järjekordne Poola jagamine: Varssavi Hertsogiriigist moodustati Venemaaga reaalunioonis olev Poola Kuningriik (nn. Kongressi-Poola), Preisimaa sai Suur-Poola (Poseni suurhertsogkond), Krakówist ja selle ümbruskonnast moodustati Krakówi Vabariik (Rzeczpospolita Krakowska), mis 1846 liideti Austriaga.
Nn Molotovi-Ribbentropi paktiga jagati Poola alad Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Saksamaa alustas sõda Poola vastu 1. septembril 1939 ja vallutas läänepoolse osa Poolast, Nõukogude Liit alustas Poola okupeerimist 17. septembril ning vallutas Vilniuse piirkonna, Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina. Suwałki piirkond läks Saksamaale.