Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus
Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus (Narvan Suomalais-Ruotsalaisen P. Mikailin seurakunta, Evangelisch-Lutherische schwedische und finnische St. Michaelis in Narwa[1]) oli luterlik kogudus Narvas.
Narva Mihkli kogudus
[muuda | muuda lähteteksti]Tõenäoliselt oli Narvas eesti kogudusel omaette kirik juba 16. sajandil. Kui Narva 1610. aastal suures osas maha põles, hävis ka eestlaste kirik. Uus Saksa linnakirikust põhja pool asunud puukirik valmis 1616. aastal ja uues kirikus oli koos eesti kogudusega ka Narva soome kogudus[2]. Eestlaste kogudusel oli aastatel 1638–1655 ka oma kirikuhärra.
Rootsiaegses Ingerimaa kubermangu keskuses, kasutas rootsi luterlik kogudus jumalateenistuseks Narva toomkirikut, kui kivikiriku, mille ehitamist soomlased olid alustanud, kinnitas Rootsi valitsus 1645. aastal Narva toomkirikuks ja andis selle rootsi kogudusele. 17. sajandil ehitatud algne soome ja eesti (mittesaksa[3]) koguduse puukirik hävis 1659. aastal Narva tulekahjus. Alates 1671. aastast ehitati põhjapoolsetesse eeslinna uus Soome kirik, mis samuti 1684. aastal maha põles; Erik Dahlberghi 1683. aastal projekteeritud uus kirik uues linnaosas valmis 1687. aastal, mis hävines 1704. aastal[4] (vt. Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik).
Soome ja eesti kogudused liideti 1655. aastal[4][5] kokku üheks soome-eesti koguduseks[2][6]. Narva soome-eesti koguduse soome vaimulikena[7] tegutsesid:
- 1628, Abraham Jordanus (1605–1653), soome koguduse jutlustaja[8]
- 1628[9]/1638.. Matthias Thomae (surn. 1647/1648), jutlustaja Vasknarvas[4][10]
- 1638–1655, Petrus Nicolai Duncanus[12], eesti[4] koguduse pastor
- 1641–1644, Franciscus Georgii Carelius/Perolanus[4], soome koguduse kaplan, jutlustaja, pastor ja ooberst Wrangelli rügemendi jutlustaja[8]
- 1650, Georgius Johannis Hornick, soome koguduse jutlustaja, sõjaväekaplan[4]
- 1650–1655, Bartholdus Erici, jutlustaja Vasknarvas[4][10]
- 1655–1665[8], Thomas Jacobi (surn. ~1665[13]), soome-eesti koguduse pastor[14][4] ja ooberst Mellini eskadroni pastor
- 1655–1658, Andreas Bartholdi Belterius, jutlustaja Vasknarvas[4][10]
- 1665[4]/1669–1685, Michael Jacobi (surn. 1685[15]), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Mellini eskadroni jutlustaja[8]
- 1675, Justus Erici Albogius (surn. 1684[16]), vaimulik Ivangorodis ja ka Kosemkina kihelkonnakoguduse pastor
- 1691[17], Johan Peurenius, abipastor[4]
- 1695[18], Anders Johannis Kyander, pastori abiline[4]
- 1685–1697, Johan(nes[4]) Nappenius, (surn. 1697[19]), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Funcki rügemendi jutlustaja[8]
- 1698–1704, Erik Bure (surn. 1716), soome koguduse pastor ja Kosemkino kirikuhärra ning Narva toomkapiitli liige[20]
- 1708[22]–1716[4], Erik Bure (surn. 1716), soome koguduse pastor
- 1712–1713[23], Erik Candelin (1679–1720), soome koguduse kirikuhärra
2. soome-eesti koguduse kirik aga hävis 1704. aastal ning 1704–1727 pidas soome-eesti kogudus oma jumalateenistusi Narva raekoja saalis. Uue kiriku ehitamise loa sai soome-eesti[24] kogudus 1726. aastal. 1727. aastal sai ristikujulise põhiplaaniga kirik Narva uuslinnas valmis ja see pühitseti peaingel Miikaeli päeval (mihklipäeval).
Narva Mihkli rootsi-soome kogudus
[muuda | muuda lähteteksti]Soome kogudusega liitusid 1708. aastal Narvast küüditatud ja asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja 1727. aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus. Koguduses ("soome-rootsi-eesti kogudus[25]") olid ka eesti pihtkond kuni eesti koguduse moodustamiseni Narva manufaktuuri tööliste Joaoru Aleksandri kirikus.
1797. aastal, asehalduskorra likvideerimisega anti Narva koos Ivangorodi linnaosaga, linna administreerimist silmas pidades Peterburi kubermangu ja Narva linn jäi maakonnavaba linnana Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.
1832. aasta 28. detsembril võeti Venemaa keisri Uus evangeelse luteri kiriku seadus, millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium, millele allutati kõik Läänemere kubermangude, Soome ja Venemaa luterlikud konsistooriumid ja kogudused. Narva linnakogudused (Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus ja ka Kosemkina Andrease filiaalkogudus Kosemkinas (Narvusis) ning Narva Johannese kogudus ja ka filiaalkogudused Oudovas ja Jamburgi Laatsaruse kogudus Jamburgis, kus teenisid Narva vaimulikud[26]) kui Peterburi kubermangu piires asuvad luteriusulised kogudused allusid Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistooriumi VELK Peterburi konsistoriaalringkonda.
Jamburgi maakonna Narva linna Mihkli rootsi-soome koguduse pastori piirkonnas oli ka Kosemkina kihelkonna filiaalkogudus. 1920. aasta Tartu rahulepinguga, jagas uus Eesti-Venemaa riigipiir Kosemkina kihelkonna, põhjapoolne osa jäi Venemaa SFNV Jamburgi maakonda ja osa Eesti vabariigi Viru maakonna Viru-Ingeri aladesse, kus moodustati Kallivere filiaalkogudus 1931. aastaks ehitatud Kallivere kirikuga.
Narva Mihkli rootsi-soome koguduse vaimulikud
[muuda | muuda lähteteksti]- Jakob Maidelin (surn. 1729)[21], soome koguduse abipastor
- 1722[27]/1727–1739 Johann Govinius (vanem) (surn. 1740), Mihkli (rootsi k. S:t Mikael) rootsi-soome koguduse ja Kosemkina pastor, Narva Rootsi-Soome Mihkli kirikus
- 1740–1743 Johann Govinius (noorem)
- 1744–1761 Gabriel Kalm, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor, Ingerimaal[28]
- 1761–1763, Gabriel Kempe (surn. 1760), Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
- 1762–1780 Jakob Alopaeus, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- 1764–1769, Tomas Elgeen, (1738–1799)[29][30] Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
- 1769–1772, Fredrik Weber (1748–1794)[31], Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
- 1773–1777, Henrik Lindström, (1747–1794)[32], Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
- 1776–1778, Mikael Toppelius (1751–1810)[33], Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
- 1780/81–1782 Heinrich Lindström[2], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- 1782–1800 Erik Johan Parcou (surn. 1800)[34], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- 1802–1813 Erik Wilhelm Skotte (1774–1856), Mihkli rootsi-soome koguduse pastor[37]
- Johan Grönlund[38] Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
- 1813–1821 Filipp Modeen (1786–1859)[39], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor ja filiaalkoguduse Kosemkina pastor[40]
- 1821–1841 Adolf Fredrik Hornborg (1787–1844)[41], Mihkli rootsi-soome ja Kosemkina koguduse pastor
- 1841–1844 Karl Helenius, Narva Soome-Rootsi Püha Mihkli koguduse ja Kosemkina-Narvusi koguduse pastor
- 1845–1868 Anders Schening[42] (1810–1868), Mihkli rootsi-soome-eesti[43] koguduse ja Kosemkina pastor
- 1861–1863, Paul Loppenowe, Narva soome-rootsi Püha Mihkli ja filiaalkoguduse Kosemkina-Narvusi adjunktõpetaja
- 1869–1873 Johann Wilhelm Murman (1830–1892)[44], Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor
- 1873–1892 Alexis Kniper (1829–1899)[45], Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor
- 1889–1892 Gustav Adolf Pelkonen, Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor
- 1892–1902 Gustav Adolf Pelkonen
- 1903–1918 Johan Wilhelm Kajander, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- 1919–1929 Georg Fritjof Slöör, hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust
- 1930–1937 Helle Kalervo Erviö, Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kallivere kiriku ingeri koguduse pastor
- 1937–1938 Kustaa Ilmari Huhtaa
- 1938–1938 Paavo Vilho Malmivaara
- 1938–1940 Reino Ylönen,
- 1941–1944 Oskar Pastik, hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Ajalooarhiivi fond EAA.1222
- 1 2 3 Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Narva Mihkli, e-kirik.eelk.ee, 17. november 2022
- ↑ Jaak Naber, Motsättningarnas Narva Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581–1704, Opuscula Historica Upsaliensia 15, lk 28
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 123-124, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
- ↑ Narvan suomalais-ruotsalais-virolainen Pyhän Mikaelin seurakunta, Kansallisarkisto Astia
- ↑ soome k. Narvan suomalais-virolainen seurakunta, rootsi k. Narva – finsk-estniska församlingen
- ↑ Narvan kirkkoherrat, Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899
- 1 2 3 4 5 6 Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 71
- ↑ Matthias Akiander. Bidrag till kännedom..
- 1 2 3 Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 73
- ↑ Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Franck, Jakob (-1640), (vaadatud 27.02.2026)
- ↑ Piret Lotman. "Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi I poolel". Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2010, lk 103
- ↑ Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Tomas (Jacobi), (vaadatud 27.02.2026)
- ↑ Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 68
- ↑ Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Mikael (Jacobi) (-1685), (vaadatud 27.02.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Albogius, Justus (-1684), (vaadatud 27.2.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Peurenius, Johan (−1694), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Kyander, Anders (-1701), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Nappenius, Johan (-1697), (vaadatud 27.02.2026)
- ↑ Narvan tuomiokapituli, Akatemiasampo, (vaadatud 1.1.2026)
- 1 2 Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Maidelin, Jakob (−1729), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Bure, Erik (-1716), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Erik Candelinus, (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Narvan ja Kosemkinan suomalaiset seurakunnat., Narvan Sanomat: Inkerin suomalaisten äänenkannattaja, 11 oktoober 1919
- ↑ Matthias Akiander. Narwa, St. Michaelis svensk-finsk-estniska stads och landsförsamling, Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.
- ↑ Kosemkinan kirkkoherrat, Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Govinius, Johan (-1740), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Kalm, Gabriel (−1760), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Elgeen, Tomas (1738–1799), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Tomas Elgeen, Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Weber, Fredrik (1748–1794), akatemiasampo.fi
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Lindström, Henrik (1747–1794), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Toppelius, Mikael (1751–1810), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Parcou, Erik Johan (-1800), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Carling, Henrik Vilhelm (1757–1834), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Anders Berg, (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Skotte, Erik Vilhelm (1774-1856), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Grönlund, Johan (1780–1823), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Modeen, Filip (1786-1859) (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Filip Modeen (1786–1859), www.geni.com
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Hornborg, Adolf Fredrik (1787-1844), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, 1865, lk. 128–129
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Schening, Anders (1810-1868), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Murman, Johan Vilhelm (1830-1892), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Kniper, Alexis (1829-1899), (vaadatud 1.1.2026)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 76-77
- Александрова Е. Л., Браудзе М. М., Высоцкая В. А., Петрова Е. А. «История финской Евангелическо-Лютеранской Церкви Ингерманландии», СПб, 2012, 398 стр., ISBN 978-5-904790-08-0
- Aappo Metiainen, Karlo Kurko «Entisen Inkerin luteranisen kirkon 350-vuotismuistojulkaisu», Helsinki, 1960, s. 137