Nalón
Nalón on jõgi Astuurias Hispaanias, piirkonna pikim ja suurima valgalaga jõgi.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Nalón on Astuuria pikim jõgi pikkusega 140,8 km. See algab Puerto de Tarna lähedal Caso vallas ja suubub San Juan de la Arenast põhja pool Kantaabria merre. Jõel on hulk lisajõgesid, suurimad neist Astuuria suuruselt teine jõgi Narcea, Cubia ja Nora.
Nalóni jõge kasutatakse energiaallikana ja Pravia viljakate maade niisutamiseks[2]; jõele on 1960. ja 1970. aastatel ehitatud seitse suurt tammi ja veehoidlat.[3]
Nalóni jõe ülemjooksul, eriti selle vasakkalda lisajõgede piirkonnas asub mitu loodusparki, looduskaitseala ja biosfäärikaitseala[4], näiteks Redese looduspark, Las Ubiñas-La Mesa looduspark, Fuentes del Narcea, Degaña e Ibiase looduspark ja Somiedo looduspark. Jõgi ise koos elustikuga, sealhulgas kaldataimestik ja suuremad lisajõed suures osas Natura 2000 alad. Need säilitavad elupaiku nagu endeemilised mägised vahemerelised nõmmed ogapõõsastikuga, poollooduslikud kuivad rohumaad ja võsafaatsiesed lubjarikkal substraadil, lubjarikkad kaljunõlvad kasmofüütilise taimestikuga, lammimetsad ja iilekstammemetsad[5].
Nalóni jões ja jõe valgalas, eriti hõredamalt asustatud ülemjooksul, elab mitu ohustatud liiki, sealhulgas salamander Chioglossa lusitanica, konn Discoglossus galganoi, pürenee desman (Galemys pyrenaicus) ja saarmas[6], samuti Kantaabria mägedes elav pruunkaru populatsioon kantaabria pruunkaru.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene teadaolev kirjaliku allika viide jõele pärineb Strabonilt, kes nimetas jõge Melsoseks. Ptolemaios nimetas jõge hiljem Naeluseks või Nailoseks. Keskaegse Astuuria kuningriigi dokumentides esinevad nimed "Nilonis" ja "Nalonis", millest tuleb jõe tänapäevane nimi.