Mustand:Nakkushaiguse epideemiaks valmistumine SARS-CoV-2 näitel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Loe piisknakkushaiguste kohta siit. Enamus näidetest baseeruvad koroonaviirusel COVID-19. Vaata Eesti koroonakaarti siit.

Kogukondlik resistentsus[muuda | muuda lähteteksti]

BurntMatches.jpg

Üks oskuslikult desinfitseerimis- ja kaitsevahendeid kasutav ning sotsiaalset kontakti minimeeriv inimene on karjaimmuunsuse mõttes võrreldav ühe vaktsineerituga – ta ei haigestu ise ega nakata ka teisi.

Mida rohkem iga üksikisik kaitseb ennast, seda väiksem on oht nakatuda kõigil. Kui enamus populatsioonist end isoleerib ja kaitseb, siis haiguspuhang vaibub.

Arvestades COVID-19 potentsiaalselt ülipikka peiteaega[1] (kuni 24 päeva või kauem[2], mediaan ~6,7 päeva) ja ennustatust palju tugevamat levivust[3] (sh osadel tingimustel ka aerosoolina, mis võib suletud ruumide õhus püsida 30 minutit või tunde[4]), on varajane kogukondliku resistentsuse tõstmine kogukondade, perekondade ja indiviidide tasandil tähtis, aidates muuhulgas oluliselt säästa tervishoiusüsteemi ressursse haigetele, kel esinevad rängad sümptomid (ligikaudu 20%[5] kõigist nakatunutest vajavad WHO andmetel 1–6 nädala pikkust haiglaravi[6]), mis võivad olla surmavad (ligikaudu 10–20%[5]+ suremus ränkade sümptomitega haigetel; ilma haiglaravita kõrgem).

Haiguse ohtlikkust võimendab asjaolu, et erinevalt varem arvatust on täielikult ilma sümptomiteta nakatunud (kes ei pruugi ise oma haigestumisest teadlikud olla) võimeliselt teisi efektiivselt nakatama[7].

Peamiste riskide teadvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse ohtlik iseloom[muuda | muuda lähteteksti]

COVID-19 oht indiviidile ja sotsiaalsetele süsteemidele tuleneb eelkõige pikast ning varieeruvast peiteajast (keskmiselt 2–11, harva kuni 24 päeva[1]) ning nädalaid kriitilist haiglaravi vajavate inimeste suurest hulgast (ligikaudu 20%[5] kõigist nakatunutest vajavad WHO andmetel 1–6 nädala pikkust haiglaravi[6]). COVID-19 suremus on olemasoleva piiratud statistika põhjal vähemalt 2%, mis on kordades suurem gripi suremusest (0,01 kuni 0,2).

Haigus levib eriti efektiivselt seetõttu, et ligi 50% nakatunutest on asümptomaatilised ega koge haigusnähte, võides seetõttu nakatada suurt hulka inimesi (eelkõige oma hingeõhuniiskuse, köhatuste, aevastuste või silmaga nähtamatute süljepritsmetega).[8]

Simulatsioonipõhine võrdlus: Bill Gatesi korraldatud koroonaviiruse pandeemia simulatsiooni põhjal võib surra 65 miljonit või rohkem inimest[9]).

Haiguse leviku tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

COVID-19 levik võib põhjustada haiglate ületäituvuse ja ahelreaktsiooni, mille tulemusena inimesed suunatakse haiglaravi asemel end isoleerima kodudesse, mis omakorda tõstab levikut ja suremust (eelkõige sama maja/pere hulgas) ning, mis peamine, häirib vähem ja rohkem tähtsate majandus- ja sotsiaalsüsteemide tarneahelaid.

COVID-19 suremuse võrdlus hooajalise gripi suremusega näitab suuri erinevusi. Kuigi koroonaviirusesse haigestunute suremus on sümptomaatilise haiglaravi puhul madalana hoitav, seisneb haiguse peamine oht meditsiiniasutuste ülekoormuses, mis võib suurendada  suremust kõigis vanusegruppides. Nooremate patsientide suremus võib märkimisväärselt kasvada[10], kui kogu haigla võimekus on hõivatud keskealiste ja vanemate patsientide ränkade sümptomite ravimisega. Euroopas on ligikaudu pooled ränkade sümptomitega patsientidest alla 50-aastased, nende hulgas on ka arvestatav hulk 30-aastaseid ning nooremaid. Viimased uuringud viitavad, et haigus ohustab ka lapsi[11].

2020. aasta 15. veebruaril jagas Bill Gates taas hoiatust, et pandeemia jooksul võib (võrreldes iga-aastaste viirustega) tervishoiusüsteemide ülekoormatuse jms tõttu surra üle 10 miljoni inimese[12].

Epidemioloogilise ulatuse teadvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Haigusjuhu registreerimise etapid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Selleks, et avalikkus saaks kuulda ühest nakatunust, peab inimese nakatumisest kõigepealt mööduma 2–24 päeva[1] (enamasti 2–11 päeva) inkubatsiooniaega ning nakatunu peab kuuluma nende ~20% inimeste hulka, kellel tekivad rängad sümptomid (sest asümptomaatilisi või kergete sümptomitega nakatunuid ei testita ega tuvastata).
  2. Seejärel peab sümptomite tekkimisest mööduma veel ~1–14 päeva, kuni nakatunu sümptomid muutuvad piisavalt rängaks, et ta pöörduks haiglasse. Samuti peab nakatunud sümptomaatilisel haigel olema teadlikkus riskidest, soov ja võimekus, raha ja aeg meditsiinisüsteemile oma nakatumisest teada andmiseks või testimisele jõudmiseks.
  3. Edasi peavad kohalikus meditsiinisüsteemis olema testimiskomplektid ja inimesed, kes oskavad, tahavad ja saavad neid kasutada (iga kahtluse puhul testimist ei võimaldata, sest komplekte on liiga vähe. Autoritaarsetes riikides ei pruugi olla arstidel ka luba info jagamiseks. Õnneks saab haigust tuvastada ka kliiniliste uuringutega, mis ei vaja testimiskomplekte, kuid eeldavad samuti aja, raha, spetsialistide jms olemasolu).

Mõne testimiskomplekti puhul selguvad tulemused alles 8 päeva pärast (testimine uuemate komplektidega võtab aega mõned tunnid või minutid, kuid nende tootmine, tarnimine ja müümine võtavad samuti aega. Neid ei jagata alati tasuta, mistõttu aeglustub info liikumine nt Aafrikas veelgi – kohalikel tervishoiusüsteemidel pole alati raha, et pidevalt puuduse piiril kõikuvate baasvahendite asemel testimiskomplekte hankima hakata).

Kogu selle aja jooksul võivad ülejäänud 80% nakatunud inimestest (eksklusiivselt kergete sümptomitega, nt kerge köha või nõrga palavikuga) uusi inimesi nakatada, avalikkus aga kuuleb testimise tulemustest veel 1–3 päeva hiljem (kokku 30 või rohkem päeva pärast esimese inimese reaalset nakatumist) meedia vahendusel ühest või ”esimesest” nakatunust.

↑Selline nähtamatu (potentsiaalselt 30 või enama päeva pikkune) ahel ja näiliselt väike arv avalikkuseni jõudvaid haigusjuhte soodustab ohtlikult lühinägelikke otsuseid avalike meetmete valikul. Ülaltoodud põhjustel on korrektne ühiskondlikke, kogukondlikke ja isiklikke kaitsemeetmeid hakata kasutama ennetavalt, mitte reageerivalt.↑

Lihtsaim, mida indiviid saab teha[muuda | muuda lähteteksti]

Nakatumisriski vähendades on kasulik teadvustada, et nakatumine ei toimu viiruse limaskestadega kokkupuutel automaatselt. Nakatumine nurjub, kui viiruseosakeste kogus on liiga väike või inimese üldine immuunsüsteem piisavalt tugev.

Samuti, kui nakkushaiguse andnud viiruseosakeste kogus on väiksem, aga inimene jääb haigeks, kulgevad haigused enamasti märkimisväärselt kergemalt, sest keha immuunsüsteemil oli rohkem päevi aega reageerida[13] ["In this context, the initial dose of the viral inoculum leading to infection may have a decisive impact on all subsequent events"].

Seega on ka nakatumisriski leevendavad meetmed oluliselt tõhusamad kui meetmete puudumine.

Haiguse ennetamise meetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Nakatumist saab ennetada, kasutades kaitsevahendeid, järgides hügieeninõudeid ning säilitades tugevat immuunsüsteemi.

Selleks saab:

1. Vähendada või vältida kõiki rahvarohkeid või suletud ruume (nt ühistransport, liftid).

Sotsiaalse minimalismi või isolatsiooni võimaldamiseks on kasulik soetada igapäevased toidu- jms varud (sh nt hügieenitarbed, tatar, oad, makaronid, riis, konservid ja muu kergesti või ise säiliv toit), mis võimaldaksid vajadusel nädalate kaupa kodus viibida.

2. Vähendada sotsiaalset suhtlemist kõikides olukordades ning kõikide inimestega.

Inimesel pole võimalik ise nakkust tuvastada, juhul kui ta on haiguse mittesümptomaatiline levitaja või tema sümptomid pole veel täielikult ilmnenud. Samuti ei saa iga inimene alati garanteerida, et tema sõrmed, kingatallad, jope või muud isiklik detail pole nakkusega koos. Seetõttu tasub võimalusel vältida suhtlemist eakate inimestega, ravil olevate haigete ning inimestega, kes oma nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu võivad kogeda COVID-19 ränki sümptomeid. Samadel põhjustel tasub vältida meditsiiniasutusse minemist, kui selleks puudub vältimatu vajadus.

Ideaaljuhul tuleks hädavajalik suhtlemine läbi viia õues ilma tuuleta kohas ning osalejad peaksid kandma vähemalt kaitseprille ja kasvõi kõige algelisemaid hingamismaske.

3. Asetada koju välisukse juurde taburet või mõni muu kõrgem ese, millel on desinfektsioonivahend, nii et siseneja märkab seda esimese asjana.

See soodustab ja aitab harjutada kodust väljumisel ning koju sisenemisel esimese asjana käte desinfitseerimist. Tänuväärne on sama teha enne väljumist, isegi kui tunned end täiesti tervena.

Harjumuslikult puudutavad inimesed koju sisenemisel kingapaelu, nööpe, jopelukke, ukselinke, mööblit, teisi riideesemeid, teisi inimesi, lemmikloomi, veekraane, rahakotte, WC-pottide nuppe ja kõike muud.

Kui oled koju jõudnud poest või suletud ruumidest, kus oli inimesi, tasub kõik kaasa toodud esemed esimese asjana nt seebi ja veega üle pesta.

Vaata korrektse kätepesu videojuhendit (korrektseks kätepesuks kulub minimaalselt 30 sekundit).

Kellel on kodus saun, võiks pärast kojunaasmist kõik üleriided panna 30 minutiks 70-kraadise kuumusega saunalavale. Sellest piisab, et võimalike silmale nähtamatute niiskuseosakestega riiete välispinnale langenud viirus inaktiveeruks. Sama meetodiga saab potentsiaalselt viirust inaktiveerida näiteks poest ostetud kaupadel.

4. Palaviku ja köha või kõhulahtisuse puhul vältida töökaaslaste, pereliikmete ja kogukonna nakatamist, jäädes võimalusel kuni tervenemiseni koju (minimaalselt 14 päevaks) ning minimeerides lähikontakti kõigi inimestega.

Haiguse sümptomite puhul ei soovitata kasutada ibuprofeeni (võib aga kasutada paratsetamooli), kuna ibuprofeen võib haiguse sümptomeid rängemaks muuta.[14]

Kui inimese töö ei ole elutähtis ning nii tööandja kui ka töötaja saavad lubada erakorralist palgalist või palgata puhkust, tasuks seda esimese võimalusena ennetusmeetmena kaaluda. Töökollektiivis võib ka üks erakorraline üldpuhkuse päev või nädal olla tööandja jaoks odavam kui hiljem nädalaid või kuid kestev tööpaus suuremal hulgal töötajatel.

5. Kasutada kaitsevahendeid: maski, respiraatorit, prille, visiiri, vihmakeepi, riide- või jalanõukatteid jne.

Kaitsevahendite kasutamise puhul on hädavajalik harjutada nende (maskid, prillid jms) kasutamist ja vahetult kasutamise järel desinfitseerimist, põletamist või suletud kilekottides äraviskamist. Maskide puudusel on soovitatav meisterdada ise vähemalt 1 või 2 korduvkasutatavat riidest hingamismaski poes või teistes rahvarohketes kohtades liikumiseks, kui seda pole võimalik vältida. Isetehtud hingamismaskide kasulikkusest ning meisterdamisest on põhjalikumalt kirjutatud siin

6. Desinfitseerida jalanõude tallad enne eluruumidesse astumist.

Kui liigute keskkonda, kus põrandal või maapinnal võib olla väga palju nakkuskandjaid (nt väiksed suletud ruumid või väga rahvarohked alad õues), tasub hiljem kaaluda kingataldade desinfitseerimist, näiteks asetades jalanõud kodus mõneks minutiks selleks spetsiaalselt valmis pandud veekindlasse karpi, mille põhjas on (vedel)seebi ja vee paks segu. Seebi defitsiidi ajal asendasid Wuhani elanikud jalataldade desinfitseerimise sellega, et teipisid jalgade ümber kilekotid (nagu ühekordsed haiglasussid) ning viskasid need ära enne kodumajja sisenemist.


Kaitsevahendid[muuda | muuda lähteteksti]

Loe piisknakkuse vastastest kaitsevahenditest siit.

Isetehtud näomaskid[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 15.03.2020 soovitab elanikkonnal (kasvõi ise riidest õmmeldud) maske kanda ka Eesti kriisikomisjon.

Isetehtud maskide kasulikkust kinnitab suur hulk uuringuid ning muude võimaluste puudumisel on soovitatav kanda isetehtud maske kogu elanikkonnal. Seetõttu peetakse pandeemia olukorras optimaalsemaks mitte maskide varumise vältimist, vaid vajadusel nende käsitööna ise meisterdamist.

Viiruse osakeste väga väike suurus ei muuda suurema filtrikoega näomaske kasutuks, sest filtrid ei püüa õhust mitte eelkõige/ainult imepisikesi üksikuid viiruseosakesi (nt suurusega 120 nanomeetrit), vaid kordades suuremaid niiskuse- või mikrotolmu osakesi (näiteks piisku läbimõõduga 600 kuni 750 000 nanomeetrit), millega ka viiruste kobarad lendavad. Maskide kaks olulist väärtust on maski kandja köhatuste ja aevastuste kinnipüüdmine maski sisse (üksteise kaitseks, vähendades levivate viiruseosakeste kogust ning levimiskaugust) ning maski kandja kaitsmine oma näo puudutamise eest. Kuigi isetehtud riidemask ei paku täielikku kaitset, langetab see (oluliselt) kandja limaskestadeni jõudvate viiruseosakeste arvu, millest võib piisata, et haigestumist vältida. Sellepärast on isetehtud materjalide või nõrgemate respiraatorite kandmine parem kui ilma maskita liikumine.

Kuidas teha ise maski? Loe siit.

Kuidas tõsta oma üldist resistentsust/immuunsust nakkushaiguste perioodil.[muuda | muuda lähteteksti]

Kokkuvõte koos täienduste ja täpsustustega.

  1. Sotsiaalse ja kontaktse elu minimeerimine on pea kõige olulisem tegur nakkushaiguste ennetuses. Selle võimaldamiseks on kasulik varuda isesäilivat toitu jms igapäevatarbeid, nt 2–12 nädalaks. COVID-19 pika peiteaja ning asümptomaatilise leviku tõttu tasub hakata kohe vältima suletud rahvarohkeid ruume, kus inimesed on üksteisele lähedal (nt ühistransport, liftid, rahvarohked peod) või vähendama nende kasutamist.
  2. Käte pesemine esimese tegevusena pärast koju jõudmist ja enne kodust väljumist on üks olulisemaid tegureid nakkushaiguste ennetuses. Ainult iseendast hoolivad inimesed desinfitseerivad käsi vaid pärast koju sisenemist. Kogukondlikku resistentsust tõstvad inimesed desinfitseerivad käsi ka enne kodust väljumist.
  3. Isiklikud kaitsevahendid (mask, prillid, kindad, soovi korral keebid, visiirid) koos korrektse kasutamise, desinfitseerimise ja äravõtmise harjutamise ning habeme või juuste piiramisega. Haigus jõuab kõige sagedamini koju kaitsevahendite kasutaja puuduliku desinfitseerimise tõttu pärast vahendite kasutamist. Levinud nakkuskandjateks on mobiiltelefonid, pangakaardid jm esemed, mille puhul on desinfitseerimise vajadust lihtsam ära unustada. Korrektse reglemendi harjutamine võib võtta kuni nädal, kui seda ei tehta professionaalse koolituse käigus. Seetõttu tuleks nt maski kandmist & desinfitseerimist harjutada varakult, kui ebakorrektse desinfitseerimisega ei kaasne veel nakatumist.
  4. Regulaarsel ajal magama minek ja hea uni, regulaarne arv unetunde. Üks olulisemaid tegureid inimese immuunsüsteemi töös.
  5. Igapäevane liikumine ja füüsiline aktiivsus. Üks olulisemaid tegureid inimese immuunsüsteemi töös.
  6. Aedviljade- ja kiudaineterikas menüü. Üks olulisemaid tegureid inimese immuunsüsteemi töös.
  7. Suitsetamise ja alkoholi tarbimise piiramine. Mõlemad häirivad kogu keha immuunsüsteemi tööd.
  8. Tsink, D-vitamiin. Tsingi ja D-vitamiini puudus mõjub halvasti immuunsüsteemile, samas toidulisanditest pole eriti kasu, kui inimene juba sööb piisavalt mitmekesist ja tervislikku toitu. Kui inimene ei toitu mitmekesiselt, on vähemalt nende kahe toidulisandi kasutamine soovitatav üldise normaalse viirustevastase immuunsuse tagamiseks.
  9. Rasva ja suhkru vähendamine dieedis. Rasvased ja suhkrurikkad tooted, samuti patsiendi kõrge veresuhkur vähendavad immuunsüsteemi tõhusust.
  10. Emotsionaalne tervis ja tarbetu stressi vältimine. Vähem viha ja närvilisust, rohkem emotsionaalset rahu, toetavust, tähelepanelikkust ja andestamist aitab eriti kriisi ajal kõiki. Suurenenud stress on oluline immuunsüsteemi kaitsevõime langetaja. Ühises isolatsioonis elamine suurendab stressi, seda saab aga vähendada ennetavalt, eelkõige toetades üksteist emotsionaalselt rohkem.
  11. Eakate, haigete jt haavatavate ühiskonnagruppide vältimine, et vältida nakkuse nendeni kandmist.
  12. Jagatud ventilatsiooniga hoones õhutusavade kinniteipimine. Nii välistad nakkushaiguste aerosoolse levimise korterite vahel (isegi kui see on vähetõenäoline, võib selle võimalusega siiski arvestada, näiteks hüpoteetiline olukord, kus jagatud süsteemiga elanik aevastab otse ventilatsiooniavasse või genereerib surveõhku või aerosoole teisel moel (nt aurukeskusega pindu puhastades vms)).
  13. Kõige tihedamate ja lähedasemate sotsiaalsete kontaktide resistentsuse suurendamine. Ainult enda kaitsmisest ei piisa – üksikisiku kaitseks on vajalik, et maksimaalse nakkushaiguste resistentsusega oleksid kaitstud ka peamised inimesed, kellega isik suhtleb. Pärast enda kaitsmist tuleb hakata ette valmistama enda ümber olevate inimeste kaitsmist.
  14. Kogukonna resistentsuse suurendamine.

Olles võtnud kasutusele kõik meetmed enda, oma lähedaste ja pere kaitseks, on järgmine etapp suurendada resistentsust nakkushaiguste vastu oma laiemas tutvusringkonnas.

Hiina jt pandeemiakollete näitel on sotsiaalne minimeerimine, distantseerimine jm siinkirjeldatud lahendused nakkushaiguse levikut oluliselt aeglustanud ja vähendanud, leevendades kohalike tervishoiusüsteemide kriitilist ülekoormust. Mida varem terve ühiskond selliseid meetmeid kasutama hakkab, seda odavamaks kujuneb pandeemia perioodi üleelamine kõigile ühiskonnaliikmetele.

Ennast kaitstes kaitsed Eesti ühiskonda ja arste
Igal inimesel indiviidina on lõppkokkuvõttes vaid väike võimalus kogeda ränki sümptomeid või surra, kuid ei tasu unustada, et juhul kui indiviidid ei võta vastutust viiruse leviku tõkestamise eest (isikliku, perekondliku ja kogukondliku leviku aeglustamise ja vähendamise abil), maksavad selle eest oma eluga esmajärjekorras meditsiinitöötajad ning keskealised või vanemad inimesed, sealhulgas kogenud meditsiinitöötajad, mis tekitaks riigile aastateks korvamatut kahju. Eestis (ja Euroopas) on ränkade sümptomitega haigestunute seas ka keskealisi ning noori, eelnevalt igati terveid sportlasi. Leviku aeglustamine ja vähendamine on seega teene kogu ühiskonnale ja igale Eesti meditsiinitöötajale.

Loe lisaks[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Potentsiaalne hingamismaskide universaalne antiviraalne võimendamine soolaga rikastamise abil
  2. Juhised pandeemia kontekstis respiraatorite ja kirurgiliste maskide pikendatud kasutamiseks meditsiiniasutustes pandeemia kriisi tingimustes
  3. Kogumik ja ülevaade 34+ teaduslikust uurimistööst, mis kinnitavad ka isetehtud maskide kasulikkust
  4. Diskussioon hingamismaskidest ja pandeemiaks valmistumisest
  5. Kuidas kaitsta eakaid?
  6. "Arvestatav osa  sekundaarsetest nakatumistest juhtub enne sümptomite ilmnemist, mis tähendab, et toimub palju nakatumisi, mida ei saa ära hoida sümptomitega haigete tuvastamise ja isoleerimise abil."
  7. Tõlge 2020. a 13. veebruaril ilmunud intervjuust Berliini viroloogiakeskuse juhataja Christian Drosteniga ja intervjuu saksakeelne originaalversioon.
  8. Viroloogide ja ekspertide hinnangud, et tegu on kiirelt areneva globaalse pandeemiaga.
  9. Epidemioloogia- ja viroloogia ekspertide verbaalsed kokkuvõtted ja tsitaadid.

Temaatiline artikkel[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Estimating underdetection of internationally imported COVID-19 cases (preprint) Kokkuvõte ja arutelu: 1. https://www.reddit.com/r/COVID19/comments/f3zb45/estimating_underdetection_of_internationally/ 2. https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.02.13.20022707v1 3. https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.02.13.20022707v1.full.pdf
  2. Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldjuhend nakkushaiguste leviku vähendamiseks, ja "köhaetikett"
  3. Ingliskeelne professionaalse meediku videojuhend sotsiaalsete ja füüsiliste kontaktide minimeerimiseks koos oluliste meenutustega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Coronavirus could have incubation period of 24 days - 10 days longer than previously thought".
  2. "2 studies of coronavirus patients suggest the disease's incubation period could be longer than the standard quarantine period of 14 days".
  3. "The Novel Coronavirus, 2019-nCoV, is Highly Contagious and More Infectious Than Initially Estimated".
  4. "Study: Virus can remain in air for over 3 hours".
  5. 5,0 5,1 5,2 "Reporter's Notebook: Life and death in a Wuhan coronavirus ICU".
  6. 6,0 6,1 "Report of the WHO-China Joint Mission on Coronavirus Disease 2019 (COVID-19)".
  7. "Sümptomiteta nakatunud võivad levitada koroonaviirust arvatust edukamalt".
  8. "Iceland lab's testing suggests 50% of coronavirus cases have no symptoms".
  9. "IN A RECENT SIMULATION, A CORONAVIRUS KILLED 65 MILLION PEOPLE".
  10. "EXCLUSIVE: Coronavirus doctor reveals his patients in intensive care are as young as 40 and do NOT have underlying health conditions – contradicting official advice".
  11. "VÄRSKE UURING: koroonaviirus on ka lastele tõsiselt ohtlik ".
  12. "Bill Gates warns of 10 million deaths as Coronavirus spreads to Africa".
  13. "Coronavirus infections: Epidemiological, clinical and immunological features and hypotheses".
  14. "Updated: WHO Now Doesn't Recommend Avoiding Ibuprofen For COVID-19 Symptoms".