Nakkepüünis

Allikas: Vikipeedia

Nakkepüünis on püügivahend, mille püügipõhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.

Raskestimärgatavad võrgud paigutatakse kalade arvatavale liikumisteele, kus püünised peavad kinni lubatud pikkusega soovitud liiki kala. Sagedamini nakkub kala võrku lõpuseid pidi, seepärast nimetatakse sellist püünist ka lõpusvõrguks. Olenevalt ehitusest, kasutatud ujukitest ja raskustest võib nakkepüünis paikneda veekogu pinnakihis, keskmistes veekihtides või veekogu põhjakihis. Enamasti kasutatakse võrke järvedes ja mere rannavetes. Avamerel on kasutusel triivvõrgud valdavalt lõhelaste ja heeringlaste püügiks. Mere põhja pannakse võrgud tursa ning teiste veekogu põhja asustavate liikide püügiks.

Nakkepüüniste vormid ja kasutamine on Eestis sätestatud kalapüügieeskirjaga.

Lubatud nakkepüünised on nakkevõrk ja raamvõrk, Peipsi järvel saab kasutada kaldavõrku ja avaveevõrku[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kalapüügieeskiri" 16.06.2016. § 6.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]