Naiste suguelundite moonutamine

Allikas: Vikipeedia
Väljalõikamine (2. tüübi FGM) 1940. aastal Kesk-Aafrika Vabariigis

Naiste suguelundite moonutamine (naiste ümberlõikamine, ing k Female Genital Mutilation, FGM) on tavaliselt 4–10-aastaste tüdrukute väliste suguelundite kultuurilistel või muudel mittemeditsiiniliste põhjustel moonutamine ja kahjustamine.[1][2] Seda võidakse õigustada traditsioonide ja kultuuriliste põhjendustega, kuid ennekõike kontrollitakse sel moel naiste seksuaalsust.[3] Tütarlaste sel moel sandistamine rikub nende inimõigusi ja tervist.[4] Eestis karistatakse tütarlapse suguelundite sandistava moonutamise või tema sellesse sundimise eest kuni viieaastase vangistusega.[5]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

FGM-i protsentuaalne esinemine riigiti 15-49-aastaste naiste seas 2020. aastal

Kombe jätkumine võib olla kooslus kultuurilistest ja sotsiaalsetest põhjustest: sotsiaalne surve, kaasatus, tõekspidamine religioossest toetusest, ilu ja puhtuse ettekujutus. Komme on tänapäeval levinud ennekõike Aafrikas, kuid esineb ka mujal: Aasias, Lähis-Idas, Araabias, aga ka Euroopas on 600 000 naist langenud selle ohvriks ja 13 Euroopa riigis on 180 000 tütarlast FGM-i ohus.[6] Keenias on moonutatud suguelunditega naisi 27% naistest,[7] Sudaanis langeb selle ohvriks kuni 90% tütarlastest.[8] See on mitmel pool keelatud ja sandistamist esineb alates 2000. aastatest vähem. Siiski on sel moel vigastatud üle 200 miljoni tüdruku[6] ja aastaks 2030 võib teist sama palju sandistatud saada.[9]

Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Ingliskeelne illustratsioon FGM-i tüüpidest

Naissuguelundite sandistamist saab jagada neljaks tüübiks, kuni 85% ümberlõikamistest kuulub esimese kahe kategooria alla[1]:

I: kliitordektoomia – kliitori ots eemaldatakse osaliselt või täielikult[1]

II: väljalõikamine – kliitori ots ja väiksed häbememokad eemaldatakse osaliselt või täielikult[1]

III: täielik ümberlõikamine (raskekujuline, vaaraolõige), kus välised suguelundid eemaldatakse osaliselt või täielikult. Häbememokad õmmeldakse kokku, jättes väike ava uriini ja menstruaalvere väljutamiseks[1]

IV: klassifitseerimata tüüp, näiteks kliitori või häbememokkade läbitorkamine, augustamine, lõikamine, venitamine, söövitamine kudede põletamisega, tupeava kraapimine (angurya-lõige), tupe lõikamine (gishiri-lõige), verejooksu tekitamise eesmärgil söövitavate ainete sisestamine, taimede panemine tuppe selle vähendamiseks või kitsendamiseks ja muud sarnased protseduurid.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Moonutamine sai alguse enne kristluse ja islami laialdast levikut.[6] Varaseimad teated naiste suguelundite moonutamisest pärinevad Egiptusest ja Kreekast 2.–3. sajandist eKr, aga ka Vana-Roomast, samuti kasutati seda Euroopas ja Ameerika Ühendriikides 19. sajandil näiteks nümfomaania ravimiseks.[1]

Mõju[muuda | muuda lähteteksti]

FGM-i keelavad seadused riigiti. Tumeroheline: spetsiifiliselt keelav ja karistav seadus. Heleroheline: üldsõnalised seadused, mida saab kasutada kohtumõistmiseks. Kollane: osaliselt või ebaselgelt kohaldatav seadustik. Punane: pole seadusvastane. Hall: andmed puuduvad.

Tervisemõjud on valu, veritsus, šokk, teetanus, kudede ja elundite traumad, sageli uriinipeetus, infektsioon, sepsis, HIV, luumurrud, aneemia, haavade aeglane paranemine, menstruaalprobleemid, häbeme tsüstid ja abstsessid, valulik vahekord ja surm. Rasedal võib kaasneda hilinenud sünnitamine, sünnitamisel rebendid ja haavainfektsioonid, krambid, verejooks, sünnituseelse jälgimise raskused, ebavajalikud keisrilõiked, kateetri panemise raskused. Kaasnevad ka paljud psühholoogilised probleemid, emotsionaalsed raskused ja sotsiaalsed mõjud.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Suguelundite moonutamine" (PDF). Vaadatud 03.04.2023.
  2. "Naistevastane vägivald". Sotsiaalministeerium. Vaadatud 03.04.2023.
  3. "Burkakeeld ei ole naiste vabastamine". Feministeerium. 8. jaanuar 2016. Vaadatud 3. aprillil 2023.
  4. "Ahistavast jälitamisest saab eraldi kuritegu". Justiitsministeerium. Vaadatud 03.04.2023.
  5. "§ 118. Naise suguelundite sandistav moonutamine". Juuraveeb. Vaadatud 03.04.2023.
  6. 6,0 6,1 6,2 "Naiste suguelundite moonutamine: Kus? Miks? Millised on tagajärjed?". Euroopa Parlament. 12.02.2020. Vaadatud 03.04.2023.
  7. "Keenias pole keelav seadus naiste ümberlõikamist peatanud, olukord on läinud isegi hullemaks". ERR. 7. veebruar 2016. Vaadatud 3. aprillil 2023.
  8. "Sudaan kriminaliseeris naiste suguelundite moonutamise". Geenius. 11.07.2020. Vaadatud 03.04.2023.
  9. "Press corner". European Commission - European Commission. Vaadatud 3. aprillil 2023.