Naftareostus Läänemeres

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Naftalaigud merel

Naftareostus muutus Läänemeres tõsiseks probleemiks 1970. aastate alguses, kui hakati tähendama merre kogunenud saasteainete silmnähtavat mõju merekeskkonnale. Näiteks hakati leidma juhtumeid, kus linnud tallasid pesades katki oma munad, sest reostunud toit oli munakoore hapraks muutnud, ning leiti, et osa viigerhüljestest oli keskkonnamürkide organismi akumuleerumise tõttu poegimisvõimetu.

Läänemere kaitse on olnud aktuaalne alates 20. sajandi algusest ning kasvanud majandustegevuse ja sellest põhjustatud surve tõttu merekeskkonnale pööratakse sellele järjest enam tähelepanu. Iga aastaga kasvab ka suurreostuse esinemise tõenäosus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud.[1] Tänapäeval veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas.[1]

Võrreldes Läänemerd mõne teise merega, on naftakatastroofi tagajärjed sellel looduse seisukohalt palju raskemad. Seda põhjustab Läänemere madal soolsus, akvatooriumi väike mahutavus, põhjapoolne asend ja vähene veevahetumine. Kuna tegemist on väikese suletud merealaga, kiirendab see merre sattunud nafta kandumist rannikualadele. Põhjapoolne külmem kliima ja hapnikuvaene keskkond aeglustavad omakorda nafta biotervendust. Samuti raskendab naftakatastroofi likvideerimist talvine jääkate.[2] Kuna Soome lahe puhul on tegemist eriti madala, riimveelise ja liigendatud rannajoonega veekoguga, on see naftareostusele veel eriti tundlik.[3]

Eestis teostab piirivalve mereseiret lennuvaatlustega tuvastamaks võimaliku reostust. Lisaks kasutatakse kaasaegset radarsüsteemi, mis võimaldab jälgida mereliiklust ja seal toimuvat. Radarite abil pole küll praegu võimalik tuvastada reostust, kuid reostuse avastamisel on võimalik kontrollida, kes sellel perioodil sellest piirkonnast läbi on liikunud. Tänapäeval teostatakse järelevalvet kahel korral nädalas lennuseiret tehes.[2]

2015. aastal avastati õhuseire käigus terve Läänemere ulatuses merepinnalt 200 leket, millest 82 puhul leidis kinnitust, et tegemist on õlilekkega. Nendest 80 olid väiksemad kui 1 m3 ning kahel juhul vastavalt 8,2 m3 ja 7,4 m3. Samas oli tegemist läbi aegade kõige väiksema avastatud õlilekete arvu ja kogusega.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Rist, D., (2015). Rannikult naftareostuse likvideerimise olulisus Muratse juhtumi näitel. 5–15.
  2. 2,0 2,1 Kaldma, A. (2007). Merereostustõrje käsiraamat. 5–11.
  3. MERIKOTKA (Meriturvallisuuden ja -liikenteen tutkimuskeskus Kotka Maritime Research Centre) OILRISK - Applications of ecological knowledge in managing oil spill risk kasutatud 06.11.2016.
  4. HELCOM (Helsinki Commission. Baltic Marine Environment Protection Commission) Annual report on Discharges observed during aerial surveillance in the Baltic Sea 2015 kasutatud 06.11.2016.