Nafta- ja gaasiuuringud

See artikkel annab lühiülevaate nafta- ja gaasiuuringutest; nafta ja gaasiga seotud üldmõisted leiad artiklitest

Nafta- ja gaasiuuringud (ka nafta- ja gaasirakendusuuringud, süsivesinikeuuringud) on rakendusuuringud, mille peamine eesmärk on settebasseini või selle osa süsivesinikupotentsiaali hindamine nii kvalitatiivselt (süsivesinike tekke tõenäosus, lõksude tüüp jne) kui ka kvantitatiivselt (avastamata varude maht).

Selleks määratletakse süsivesinike kandesüsteem, asetades see evolutsioonilisse raamistikku nii ajas kui ruumis, alates geoloogilise aja algusest kuni tänapäevani. Selleks kasutatakse:

selliste teadusdistsipliinide nagu geokeemia, sedimentoloogia, stratigraafia ja struktuurigeoloogia integreerimist
spetsiaalseid mõõdistamisvahendeid teabe kogumiseks maapinnalt ja/või raskesti ligipääsetavatelt aladelt (kõrb, metsad jne);
keerukaid arvutitehnikad protsessi haldamiseks ja kogutud suurandmete tõlgendamiseks ning tegelikku olukorda simuleerivate mudelite loomiseks
geofüüsikalisi uuringud kaudse metoodikana ning koos geoloogiaga süsivesinike akumuleerumiseks potentsiaalselt soodsate settebasseinide tunnuste tuvastamiseks ja lokaliseerimiseks.

Uuringute algfaasis, st kui nimetatud meetodite tehnilisi andmeid pole veel saadud, saavad naftaettevõtted kasutada uuringuid, analüüse või andmebaase, mis on kättesaadavad uurimisinstituutides, ülikoolides, geoloogiaettevõtetes ja -uuringutes, eraettevõtetes või nende riikide arhiivides, kus nad tegutsevad, et saada esialgne ülevaade konkreetse geograafilise piirkonna süsivesinikupotentsiaalist.

Andmetele juurde pääsemiseks on mitmeid võimalusi; mõnel juhul on need üldkasutatavad ja vabalt kättesaadavad, mõnel juhul saab neid osta. Teine laialt omaksvõetud lahendus on konkreetsete andmebaaside loomisele suunatud projektide rahastamine.

Naftauurimine hõlmab selliseid põhitegureid nagu kogutud andmete usaldusväärsus, nende kättesaadavus, mitmekesisus ja üksikasjalikkus.

Vaata ka