Naastloomad
Naastloomad (ldn k Placozoa `lapikud loomad') on loomade hõimkond. Nad on algelised lihtsa kehaehitusega selgrootud.[1]
Naastloomad elavad vabalt meres hõljudes, neil on mitteparasiitne eluviis.
Nad on ühed kõige algelisema struktuuriga loomad.
Leitud on kolm naastloomade liiki: Trichoplax adhaerens, Hoilungia hongkongensis ja Polyplacotoma mediterranea, kusjuures viimane neist on kõige algelisem.
Kuigi Placozoa avastas esmakordselt 1883. aastal Saksa zooloog Franz Eilhard Schulze (1840–1921), ja alates 1970. aastatest analüüsis neid süstemaatilisemalt Saksa algzooloog Karl Gottlieb Grell (1912–1994), ei olnud nende taksonil veel üldnimetust. Teaduslik nimetus tähendab "lamedaid loomi".
Bioloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Naastloomad on plaadikujulised, umbes 3-millimeetrise läbimõõduga imepisikesed õhukesed kindla kujuta loomad. Nende keha koosneb kolmest kihist – kõhunahast, seljanahast ning nende vahelisest limakihist.
vaata rohkem: Trichoplax adhaerens
Liikumine[muuda | muuda lähteteksti]
Trichoplax adhaerens on väike, lamedam, umbes 1 mm (0,039 tolli) pikkune loom. Amorfne mitmerakuline keha, mis on analoogne üherakulise Amööbiga, ei oma korrapärast kontuuri, kuigi alumine pind on mõnevõrra nõgus ja ülemine pind on alati lamedam. Keha koosneb lihtsa epiteeli välimisest kihist, mis ümbritseb lahtist stellate rakkude lehte, mis sarnaneb mõnede keerukamate loomade mesenhüümiga. Epiteelirakud kannavad ripsmeid, mida loom kasutab, et aidata tal mööda merepõhja libiseda.[2]
Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Naastloomad kasutavad kolme erinevat paljunemisviisi: vegetatiivne paljunemine, vegetatiivne jagunemine ja seksuaalne paljunemine. Vanem paljunemisviis, vegetatiivne jagunemine kaheks (mõnikord kolmeks või enamaks) tütarrakuks on laboris domineeriv paljunemisviis, põhjustades seal kloonliinide suurt levikut. On tõestatud, et looduses toimub neil suguline paljunemine ja seda on proovitud ka laboris taasluua. Kuid sellistest paaritumistest pärit embrüod on laboris arenenud ainult 128-rakulisse staadiumisse ja seejärel surnud.[3]
Söömine[muuda | muuda lähteteksti]
Nagu paljud naastloomade aspektid, jääb ka toit osaliselt tundmatuks. Seda tüüpi organismide toidueelistuste kohta puuduvad usaldusväärsed andmed. Spetsialistide kogutud andmed näivad siiski viitavat sellele, et nad toituvad mõnedest mikroorganismidest, peamiselt mikrovetikatest.
Labori tasandil läbi viidud kultuurkasvatamistes on neid toidetud algloomadega, näiteks Cryptomonas perekonda kuuluvate algloomadega, või klorofüta vetikatega, näiteks Chlorella perekonda kuuluvate vetikatega.
Sõltumata toidust, mida nad söövad, on kindlaks tehtud, et naastloomad moodustavad oma ventraalsel pinnal omamoodi koti. Seal toimub selle piirkonna rakkude poolt eritatavate seedeensüümide abil seedimine. Ainevahetuse jääkide eritumise protsess ei ole veel selge.[4]
Hõimkonna sugulusteooriad[muuda | muuda lähteteksti]
Placozoa on ebatavaline mereloomade rühm, mida leidub biokile pindadel troopilise ja lähistroopilise kliimaga merekeskkonna läheduses. Enamik fülogeneetilisi analüüse asetab nad ainuõõssete-kahekülgsete esivanemale lähimaks kõrvalrühmaks[5].
Placozoa kohta pole veenvaid fossiilseid andmeid, kuigi Ediacara elustiku (eelkambrium, 550 miljonit aastat tagasi) organism Dickinsonia näib olevat mõnevõrra sarnane naastloomadega. Knaust (2021) teatas naastloomade fossiilide säilitamisest mikrobiliitvoodis Kesk-Triiase Muschelkalkist (Saksamaa).
Traditsiooniliselt põhines klassifikatsioon nende organatoorsel tasemel ehk eeldusel, et neil ei ole kudesid ega elundeid. Kuid see võib olla tingitud sekundaarsest kadumisest, seega ei ole see piisav, et välistada nende suhted keerukamate loomadega. Uuemad tööd on püüdnud neid klassifitseerida nende genoomi DNA järjestuste põhjal. See on paigutanud hõimkonna kõrvalhulkraksete käsnade ja pärishulkraksete (eumetazoa) vahele. Sellises funktsioonivaeses hõimkonnas peetakse molekulaarseid andmeid ehk naastloomade fülogeneesi kõige usaldusväärsemaks lähenemiseks.
Nende täpne asukoht fülogeneetilisel puul annaks olulist teavet neuronite ja lihaste päritolu kohta. Kui nende tunnuste puudumine on Placozoa algne tunnus, tähendaks see, et närvisüsteem ja lihased arenesid kolm korda, etappidena ning naastloomad ja ainuõõssed peaksid olema sõsarrühm kammloomade, ainuõõssete ja kahekülgsetega. Kui nad hargneksid enne ainuõõssete ja kahekülgsete jagunemist, oleksid neuronid ja lihased kahes viimases rühmas sama päritoluga.[5][6]
Suhted teiste loomadega[muuda | muuda lähteteksti]
Trichoplax adhaerens, üks kolmest naastloomade liigist, on lihtsa kehaehitusega, on tema rakkudes kaks väga erinevat ja väga ebatavalist bakteriaalset sümbionti. Mõlemad sümbiondid on väga valivad, rakuspetsiifilised. Iga sümbiont elab ainult ühte tüüpi peremeesrakus." Üks neist elab endoplasmaatilises retiliikumis ehk tsütoplasma võrgustikus ja teine Ruthmannia[7] elab nendes rakkudes, mida Trichoplax kasutab oma toidu seedimiseks.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "MeSH Browser". meshb.nlm.nih.gov. Vaadatud 23. jaanuaril 2023.
- ↑ Barnes, Robert D. (1980). Invertebrate zoology (4th ed trükk). Philadelphia: Saunders College. ISBN 0-03-056747-5. OCLC 5830048.
- ↑ Signorovitch, Ana Y; Dellaporta, Stephen L; Buss, Leo W. (17. oktoober 2005). "Molecular signatures for sex in the Placozoa". Nacional Library of Medicine https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266089/. Vaadatud 24. jaanuar 2023.
{{netiviide}}: välislink kohas|väljaanne= - ↑ "Placozoans: characteristics, reproduction, feeding - science - 2023". warbletoncouncil (inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2023.
- ↑ 5,0 5,1 academic.oup.com https://academic.oup.com/crawlprevention/governor?content=%2fmbe%2farticle%2f36%2f5%2f966%2f5307778%3flogin%3dfalse. Vaadatud 24. jaanuaril 2023.
{{netiviide}}: puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=(juhend) - ↑ "Placozoa", Wikipedia (inglise), 13. jaanuar 2023, vaadatud 24. jaanuaril 2023
- ↑ Society, Max Planck. "Deceptively simple: Minute marine animals live in a sophisticated symbiosis with bacteria". phys.org (inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2023.
- ↑ "Deceptively simple: Minute marine animals live in a sophisticated symbiosis with bacteria". www.mpi-bremen.de (inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2023.