NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia

NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia (vene keeles Академия медицинских наук СССР) oli Nõukogude Liidu kõrgeim meditsiiniline teadusorganisatsioon, üks riiklikke teadusakadeemiaid. Eksisteeris aastatel 1943–1991.

Akadeemia loomise idee kuulus tollasele NSV Liidu tervishoiu rahvakomissarile Georgi Miterjovile ja Punaarmee peakirurgile akadeemik Nikolai Burdenkole. Akadeemia alusdokumentide ettevalmistamisel osales arutelus ka Punaarmee sõjalis-sanitaarse valitsuse ülem Jefim Smirnov. Akadeemia asutati 30. juulil 1944 NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega NSV Liidu Tervishoiu Rahvakomissariaadi juurde. Liikmeteks kinnitati 56 arstiteadlast.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kujundati akadeemia 1992. aastal Venemaa Föderatsiooni presidendi seadluse alusel ümber Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemiaks.

Nikolai Burdenko

Akadeemia presidendid

• Nikolai Burdenko (1944–1946)
• Nikolai Anitškov (1946–1953)
• Aleksandr Bakulev (1953–1960)
• Nikolai Blohhin (1960–1968)
• Vladimir Timakov (1968–1977)
• Nikolai Blohhin (1977–1987)
• Valentin Pokrovski (1987–1991)

Akadeemikuid

• 1944 – Aleksei Abrikossov (1875–1955), patoloog-anatoom
• 1944 – Ivan Beritašvili (1885–1974), füsioloog
• 1944 – Aleksandr Bogomolets (1881–1946), patofüsioloog

Jevgeni Pavlovski

• 1944 – Konstantin Bõkov (1886–1959), füsioloog
• 1944 – Vladimir Vinogradov (1882–1964), terapeut ja kardioloog
• 1944 – Vladimir Vojatšek (1876–1971), otorinolarüngoloog
• 1944 – Aleksei Zavarzin (1886–1945), histoloog
• 1944 – Leon Orbeli (1882–1958), füsioloog
• 1944 – Viktor Ossipov (1871–1947), psühhiaater ja neuropatoloog
• 1944 – Jevgeni Pavlovski (1884–1965), entomoloog ja parasitoloog
• 1944 – Aleksandr Palladin (1885–1972), biokeemik
• 1944 – Vassili Parin (1903–1971), füsioloog
• 1944 – Jevgeni Sepp (1878–1957), neuropatoloog ja neurofüsioloog
• 1944 – Konstantin Skrjabin (1878–1972), bioloog ja helmintoloog
• 1944 – Aleksei Speranski (1888–1961), füsioloog ja patoloog
• 1944 – Vladimir Filatov (1875–1956), oftalmoloog
• 1944 – Lina Stern (1875–1968), biokeemik ja füsioloog
• 1944 – Vladimir Engelhardt (1894–1984), molekulaarbioloog
• 1945 – Pjotr Anohhin (1898–1974), füsioloog
• 1945 – Aleksandr Braunštein (1902–1986), biokeemik
• 1946 – Aleksandr Višnevski (1874–1948), kirurg
• 1948 – Jefim Smirnov (1904–1989), NSV Liidu relvajõudude sõjameditsiini peavalitsuse ülem
• 1950 – Olga Lepešinskaja (1871–1963), histoloog
• 1950 – Augusts Lietavietis (1893–1984), töötervishoiuteadlane
• 1957 – Aleksandr Višnevski (1906–1976), kirurg
• 1957 – Boriss Petrovski (1908–2004), kirurg
• 1971 – Jevgeni Tšazov (1929–), kardioloog
• 1975 – Natalja Behtereva (1924–2008), neurofüsioloog
• 1978 – Fjodor Komarov (1920–), NSV Liidu Kaitseministeeriumi sõjameditsiini keskvalitsuse ülem
• 1982 – Artur Valdman (1924–1990), farmakoloog
• 1986 – Vladimir Fjodorov (1933–2010), kirurg

• 
  Lina Stern
• 
  Vladimir Fjodorov
• Vladimir Filatov
  Vladimir Filatov

Korrespondentliikmeid

• 1961 – Nikolai Amossov