NLKP 20. kongress
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
NLKP 20. kongress toimus 14.–25. veebruaril 1956 Moskvas.
Kongressi kutsus kokku NLKP Keskkomitee pleenum, mis toimus 5.–12. juulil 1955. Pleenum määras kindlaks esindusnormi, milleks oli üks hääleõiguslik saadik iga 5000 NLKP liikme kohta ja üks sõnaõiguslik saadik iga 5000 NLKP liikmekandidaadi kohta.
Kongressil osales 1356 hääleõiguslikku ja 80 sõnaõiguslikku saadikut. Peale selle osalesid 55 välisriigi kommunistlike ja töölisparteide delegatsioonid.
Kongressi ametlik päevakord oli järgmine:
- NLKP Keskkomitee aruanne. Ettekandja Nikita Hruštšov.
- NLKP Keskrevisjonikomisjoni aruanne. Ettekandja Pjotr Moskatov.
- 6. viisaastaku (1956–1960) plaani suunised rahvamajanduse arendamiseks. Ettekandja Nikolai Bulganin.
- Valimised partei keskorganitesse. Ettekandja Nikita Hruštšov.
Kongress arutas välispoliitilist olukorda: sotsialistlikku maailmasüsteemi, võitlust kapitalistliku maailmasüsteemiga, koloniaalimpeeriumide lagunemist ja uute riikide teket. Kongress võttis vastu otsuse, et sotsialistlik ja kapitalistlik maailmasüsteem saavad rahumeelselt teineteise kõrval koos eksisteerida ning et sotsialismile ülemineku viisid võivad olla mitmesugused. Seni väideti ametlikult, et sotsialismile üleminek vajab vana valitsuse kukutamist relva jõul, nüüd tõdeti, et sobivate tingimuste olemasolul pole vägivald vajalik.
Kongress kritiseeris raudteetransporti NSV Liidus. Tollal toimus 86% vedudest raudteedel auruvedurite abil, hoolimata nende väikesest kasutegurist. 5. viisaastaku plaan raudteetranspordis oli täidetud ainult 58% ulatuses. Kongress otsustas lõpetada auruvedurite tootmise ning selle asemel üle minna elektrivedurite, diiselvedurite ja gaasiturbiinvedurite tootmisele.
Kongress valis keskkomitee uue koosseisu, kuhu kuulus 133 liiget (Eestist ainult Johannes Käbin) ja 122 liikmekandidaati, ning keskrevisjonikomisjoni, kuhu kuulus 63 liiget.
Kongressiga algas sulaaeg. See tähendas tsensuuri lõdvenemist ja niihästi kirjanduses kui muus kunstis lubati taas avaldada varem keelatud autoreid. Veel samal aastal lasti GULAG-i arhipelaagist koju palju poliitilistel ja muudel põhjustel represseerituid ning ka küüditatuid hakati kodumaale tagasi lubama. Stalinlike repressioonide ohvreid hakati rehabiliteerima, see käis nii elusolevate kui surnute kohta.
Kongressi kinnisel istungil pidas Nikita Hruštšov Jossif Stalini tegevust paljastava kõne, mis avalikustati alles 33 aastat hiljem (pärast kongressi loeti see ette parteiorganisatsioonides).