NHL-i hooaeg 2018–2019

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ice hockey pictogram.svg NHL-i hooaeg 2018–2019

Eelnev: 2017–2018 Järgnev: 2019–2020

NHL-i hooaeg 2018–2019 oli NHL-i 102. hooaeg (101. hooaeg, kui jätta kõrvale NHL-i tööseisaku tõttu ära jäänud hooaeg 2004–05). Kõik 31 võistkonda pidasid 3. oktoobrist 2018 kuni 6. aprillini 2019 toimunud põhihooajal kokku 82 mängu. Stanley karika finaalseeria peeti mai lõpus ja juuni alguses. Hooaja 2018–2019 Stanley karika võitjaks tuli esimest korda St. Louis Blues.

Põhihooaja edukaim klubi oli Tampa Bay Lightning, kes sai 62 võitu ja kogus 128 punkti. Sellega võitis Lightning esimest korda klubi ajaloos Presidents' Trophy. Põhihooajal oli suutnud Lightningust enim punkte koguda ainult Detroit Red Wings hooajal 1995–1996. Mõlemal klubil õnnestus vastavatel hooaegadel saada 62 võitu. Idakonverentsi veerandfinaalis ehk Stanley karika esimeses ringis läks Lightning kokku Idakonverentsi viimase klubina väljalangemismängudele jõudnud Columbus Blue Jacketsiga. Kuigi Lightningut peeti selles seerias ülekaalukaks favoriidiks, kaotati Blue Jacketsile mängudega 0:4. Seejuures oldi seeria esimeses mängus pärast esimest kolmandikku veel juhtimas 3:0 (mäng kaotati 3:4). Kõik ülejäänud kolm mängu võitis Blue Jackets vähemalt kaheväravalise eduga. Sellega sai Lighting esimeseks Presidents' Trophy võitnud klubiks, mis ei suutnud väljalangemismängudes ühtegi võitu saavutada. Samal ajal pääses Blue Jackets esimest korda klubi ajaloos väljalangemismängudes esimesest ringist kaugemale.

Esimest korda NHL-i ajaloos langesid Stanley karika esimeses ringis välja mõlema konverentsi meistrid ja kõikide divisjonide võitjad: lisaks Lightningule kaotasid eelmise hooaja Stanley karika võitja Washington Capitals, Läänekonverentsi võitja Calgary Flames ja Keskdivisjoni võitja Nashville Predators. Kõikide divisjonide võitjad kaotasid wild card '​​iga väljalangemismängudele jõudnud klubidele.

Stanley karika finaali jõudsid Idakonverentsi meister Boston Bruins ja Läänekonverentsi meister St. Louis Blues. See oli neljas kord järjest, kui üks klubist võistles finaalseerias oma esimese karikavõidu nimel. Enne seda oli Bruins finaalseerias mänginud viimati 2013. aastal ja Blues 1970. aastal, mil kaotati just Bruinsile. Blues oli enne hooaeg 2018–19 jõudnud finaalseeriani kolmel korral ning kõigil eelnevatel kordadel oldi kaotatud mängudega 0:4. 2019. aasta Stanley karika finaalseeria teises mängus saavutas Blues läbi aegade oma esimese finaalseeria võidu, kui alistas Bruinsi lisaajal 3:2. Esimest korda pärast 2011. aastat läks võitja selgitamiseks vaja seitsmendat mängu. Otsustavas seitsmendas mängus võitis Blues Bruinsi tulemusega 4:1 ja tuli esimest korda klubi ajaloos Stanley karika võitjaks. Bluesi võidu teeb samuti tähelepanuväärsemaks see, et veel 6. jaanuaril paikneti Läänekonverentsis viimasel kohal.

Hooaja 2018–2019 tähtede mäng peeti 26. jaanuaril 2019 San Jose Sharksi kodustaadionil SAP Center.

Meeskonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Põhihooaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Idakonverents
Metropolitani divisjon
Lõpptabel
Koht Klubi M V K KK VV SV Pkt VNL
1. Ameerika Ühendriigid Washington Capitals 82 48 26 8 278 249 104 44
2. Ameerika Ühendriigid New York Islanders 82 48 27 7 228 196 103 43
3. Ameerika Ühendriigid Pittsburgh Penguins 82 44 26 12 273 241 100 42
4. Ameerika Ühendriigid Carolina Hurricanes 82 46 29 7 245 223 99 44
5. Ameerika Ühendriigid Columbus Blue Jackets 82 47 31 4 258 232 98 45
6. Ameerika Ühendriigid Philadelphia Flyers 82 37 37 8 244 281 82 34
7. Ameerika Ühendriigid New York Rangers 82 32 36 14 227 272 78 26
8. Ameerika Ühendriigid New Jersey Devils 82 31 41 10 222 275 72 28
Idakonverents
Atlandi divisjon
Lõpptabel
Koht Klubi M V K KK VV SV Pkt VNL
1. Ameerika Ühendriigid Tampa Bay Lightning 82 62 16 4 325 222 128 56
2. Ameerika Ühendriigid Boston Bruins 82 49 24 9 259 215 107 47
3. Kanada Toronto Maple Leafs 82 46 28 8 286 251 100 46
4. Kanada Montreal Canadiens 82 44 30 8 249 236 96 41
5. Ameerika Ühendriigid Florida Panthers 82 36 32 14 267 280 86 33
6. Ameerika Ühendriigid Buffalo Sabres 82 33 39 10 226 271 76 28
7. Ameerika Ühendriigid Detroit Red Wings 82 32 40 10 227 277 74 29
8. Kanada Ottawa Senators 82 29 47 6 242 302 64 29
Läänekonverents
Vaikse ookeani divisjon
Lõpptabel
Koht Klubi M V K KK VV SV Pkt VNL
1. Kanada Calgary Flames 82 50 25 7 289 227 107 50
2. Ameerika Ühendriigid San Jose Sharks 82 46 27 9 289 261 101 46
3. Ameerika Ühendriigid Vegas Golden Knights 82 43 32 7 249 230 93 40
4. Ameerika Ühendriigid Arizona Coyotes 82 39 35 8 213 223 86 35
5. Kanada Vancouver Canucks 82 35 36 11 225 254 81 29
6. Ameerika Ühendriigid Anaheim Ducks 82 35 37 10 199 251 80 32
7. Kanada Edmonton Oilers 82 35 38 9 232 274 79 32
8. Ameerika Ühendriigid Los Angeles Kings 82 31 42 9 202 263 71 28
Läänekonverents
Keskdivisjon
Lõpptabel
Koht Klubi M V K KK VV SV Pkt VNL
1. Ameerika Ühendriigid Nashville Predators 82 47 29 6 240 214 100 43
2. Kanada Winnipeg Jets 82 47 30 5 272 244 99 45
3. Ameerika Ühendriigid St. Louis Blues 82 45 28 9 247 223 99 42
4. Ameerika Ühendriigid Dallas Stars 82 43 32 7 210 202 93 42
5. Ameerika Ühendriigid Colorado Avalanche 82 38 30 14 260 246 90 36
6. Ameerika Ühendriigid Chicago Blackhawks 82 36 34 12 270 292 84 33
7. Ameerika Ühendriigid Minnesota Wild 82 37 36 9 211 237 83 36
Legend:     = Presidents' Trophy võitja (põhihooaja edukaim klubi),     = divisjoni võitja,     = väljalangemismängudele jõudnud     = wild card '​iga väljalangemismängudele jõudnud

Väljalangemismängud[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ring 2. ring Konverentsi finaalid Stanley karika finaal
                                     
A1  Tampa Bay 0  
WC  Columbus 4  
  WC  Columbus 2  
  A2  Boston 4  
A2  Boston 4
A3  Toronto 3  
  A2  Boston 4  
Idakonverents
  WC  Carolina 0  
M1  Washington 3  
WC  Carolina 4  
  WC  Carolina 4
  M2  New York 0  
M2  NY Islanders 4
M3  Pittsburgh 0  
  A2  Boston 3
  C3  St. Louis 4
C1  Nashville 2  
WC  Dallas 4  
  WC  Dallas 3
  C3  St. Louis 4  
C2  Winnipeg 2
C3  St. Louis 4  
  C3  St. Louis 4
Läänekonverents
  P2  San Jose 2  
P1  Calgary 1  
WC  Colorado 4  
  WC  Colorado 3
  P2  San Jose 4  
P2  San Jose 4
P3  Vegas 3  
Legend
  • A1, A2, A3 – Atlanti divisjoni esimene, teine ja kolmas
  • M1, M2, M3 – Metropolitani divisjon esimene, teine ja kolmas
  • C1, C2, C3 – Keskdivisjon esimene, teine ja kolmas
  • P1, P2, P3 – Vaikse ookeani divisjoni esimene, teine ja kolmas
  • WC – wild card '​iga väljalangemismängudele jõudnud

Statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Põhihooaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Allikas

Väljakumängijad
Enim punkte
Mängija Punkte
Venemaa Nikita Kutšerov (TBL) 128
Kanada Connor McDavid (EDM) 116
Ameerika Ühendriigid Patrick Kane (CHI) 110
Saksamaa Leon Draisaitl (EDM) 105
Kanada Brad Marchand (BOS) 100
Kanada Sidney Crosby (PIT) 100
Kanada Nathan MacKinnon (COL) 99
Ameerika Ühendriigid Johnny Gaudreau (CGY) 99
Kanada Steven Stamkos (TBL) 98
Soome Aleksandr Barkov (FLO) 96
Enim väravaid
Mängija Väravaid
Venemaa Aleksandr Ovetškin (WSH) 51
Saksamaa Leon Draisaitl (EDM) 50
Kanada John Tavares (TOR) 47
Kanada Steven Stamkos (TBL) 45
Ameerika Ühendriigid Patrick Kane (CHI) 44
Venemaa Nikita Kutšerov (TBL) 41
Kanada Connor McDavid (EDM) 41
Kanada Nathan MacKinnon (COL) 41
Kanada Brayden Point (TBL) 41
Ameerika Ühendriigid Alex DeBrincat (CHI) 41
Enim väravasööte
Mängija Sööte
Venemaa Nikita Kutšerov (TBL) 87
Kanada Connor McDavid (EDM) 75
Ameerika Ühendriigid Blake Wheeler (WPG) 71
Kanada Mitchell Marner (TOR) 68
Kanada Brent Burns (SJS) 67
Ameerika Ühendriigid Patrick Kane (CHI) 66
Kanada Sidney Crosby (PIT) 65
Kanada Brad Marchand (BOS) 64
Ameerika Ühendriigid Johnny Gaudreau (CGY) 63
Kanada Claude Giroux (PHL) 63
+/-
Mängija +/-
Kanada Mark Giordano (CGY) +39
Ameerika Ühendriigid Ryan McDonagh (TBL) +38
Ameerika Ühendriigid Brett Pesce (CAR) +35
Rootsi Mikael Backlund (CGY) +34
Ameerika Ühendriigid Brian Dumoulin (PIT) +31
Rootsi Elias Lindholm (CGY) +30
Soome Teuvo Teräväinen (CAR) +30
Ameerika Ühendriigid Ron Hainsey (TOR) +30
Kanada T. J. Brodie (CGY) +29
Kanada Brayden Point (TBL) +27
Väravavahid

Väravavahid, kes mängisid vähemalt 1200 minutit.

Parim tõrjeprotsent
Mängija %
Kanada Ben Bishop (DAL) .934
Rootsi Robin Lehner (NYI) .930
Ameerika Ühendriigid Jack Campbell (LAK) .928
Saksamaa Thomas Greiss (NYI)
Kanada Jordan Binnington (STL)
.927
Keskmiselt väravaid mängus
Mängija GAA
Kanada Jordan Binnington (STL) 1,89
Kanada Ben Bishop (DAL) 1,98
Rootsi Robin Lehner (NYI) 2,13
Saksamaa Thomas Greiss (NYI) 2,28
Ameerika Ühendriigid Jack Campbell (LAK) 2,30
Enim nullimänge
Mängija Võidud
Venemaa Sergei Bobrovski (CBJ) 9
Kanada Marc-André Fleury (VGK) 8
Kanada Ben Bishop (DAL) 7
Venemaa Andrei Vassilevski (TBL)
Rootsi Robin Lehner (NYI)
6
Enim võite
Mängija Võidud
Venemaa Andrei Vassilevski (TBL) 39
Venemaa Sergei Bobrovski (CBJ) 37
Taani Frederik Andersen (TOR)
Kanada Martin Jones (SJS)
36
Kanada Marc-André Fleury (VGK)
Kanada Carey Price (MTL)
35

Väljalangemismängud[muuda | muuda lähteteksti]

Allikas

Väljakumängijad
Enim punkte
Mängija Punkte
Kanada Brad Marchand (BOS) 23
Kanada Ryan O'Reilly (STL) 23
Kanada Logan Couture (SJS) 20
Kanada Jaden Schwartz (STL) 20
Tšehhi David Pastrňák (BOS) 19
Kanada Alex Pietrangelo (STL) 19
Ameerika Ühendriigid Torey Krug (BOS) 18
Venemaa Vladimir Tarassenko (STL) 17
Kanada Patrice Bergeron (BOS) 17
Ameerika Ühendriigid Charlie Coyle (BOS) 16
Enim väravaid
Mängija Väravaid
Kanada Logan Couture (SJS) 14
Kanada Jaden Schwartz (STL) 12
Venemaa Vladimir Tarassenko (STL) 11
Tšehhi Tomáš Hertl (SJS) 10
Ameerika Ühendriigid Charlie Coyle (BOS) 9
Kanada Patrice Bergeron (BOS) 9
Tšehhi David Pastrňák (BOS) 9
Kanada Brad Marchand (BOS) 9
Kanada Ryan O'Reilly (STL) 8
Soome Teuvo Teräväinen (CAR) 7
Enim väravasööte
Mängija Sööte
Ameerika Ühendriigid Torey Krug (BOS) 16
Kanada Alex Pietrangelo (STL) 16
Kanada Ryan O'Reilly (STL) 15
Rootsi Erik Karlsson (SJS) 14
Kanada Brad Marchand (BOS) 14
Tšehhi David Krejčí (BOS) 12
Ameerika Ühendriigid Jaccob Slavin (CAR) 11
Kanada Brent Burns (SJS) 11
Rootsi Gustav Nyquist (SJS) 10
Kanada Colton Parayko (STL) 10
+/-
Mängija +/-
Slovakkia Zdeno Chára (BOS) 11
Ameerika Ühendriigid Brandon Carlo (BOS) 10
Kanada Jay Bouwmeester (STL) 9
Kanada Jaden Schwartz (STL) 9
Rootsi John Klingberg (DAL) 8
Ameerika Ühendriigid Charlie Coyle (BOS) 8
Kanada Danton Heinen (BOS) 7
Kanada Jordan Staal (CAR) 7
Rootsi Carl Gunnarsson (STL) 7
Ameerika Ühendriigid Ian Cole (COL) 6
Väravavahid

Väravavahid, kes mängisid vähemalt 420 minutit.

Allikas

Parim tõrjeprotsent
Mängija %
Rootsi Robin Lehner (NYI) .936
Soome Tuukka Rask (BOS) .934
Kanada Ben Bishop (DAL) .933
Saksamaa Philipp Grubauer (COL) .925
Venemaa Sergei Bobrovski (CBJ) .925
Keskmiselt väravaid mängus
Mängija GAA
Rootsi Robin Lehner (NYI) 2,00
Soome Tuukka Rask (BOS) 2,02
Kanada Ben Bishop (DAL) 2,22
Saksamaa Philipp Grubauer (COL) 2,30
Venemaa Sergei Bobrovski (CBJ) 2,41
Enim nullimänge
Mängija Võidud
Tšehhi Petr Mrázek (CAR)
Soome Tuukka Rask (BOS)
2
Kanada Jordan Binnington (STL)
Kanada Marc-André Fleury (VGK)
Kanada Braden Holtby (WSH)
Saksamaa Philipp Grubauer (COL)
Kanada Mike Smith (CGY)
1
Enim võite
Mängija Võidud
Kanada Jordan Binnington (STL) 16
Soome Tuukka Rask (BOS) 15
Kanada Martin Jones (SJS) 10
Saksamaa Philipp Grubauer (COL) 7
Kanada Ben Bishop (DAL) 7

Tähised[muuda | muuda lähteteksti]

  • 3. oktoobril 2018 sai Montreal Canadiensi ründaja Jesperi Kotkaniemi esimeseks 2000. aastatel sündinud mängijaks, kes on mänginud mõnes Põhja-Ameerika neljas suurimas spordiliigas.[1]
  • 16. oktoobril püstitas Edmonton Oilersi ründaja Connor McDavid NHL-i rekordi, olles osaline (värav või resultatiivne sööt) oma klubi meeskonna põhihooaja kõigis esimeses üheksas väravas. Eelmine rekord kuulus Adam Oatesile, kes oli hooajal 1986–87 osaline Detroit Red Wingsi seitsmes esimeses väravas.[2]
  • 1. novembril lõid Montreal Canadiensi mängijad mängus Washington Capitalsi vastu kaks väravat vaid kahesekundlise vahega, mis on NHL-i rekord. Enne seda oli kahe ühe meeskonna löödud väravate vahe rekord kolm sekundit ning see rekord oli jagamisel kolme klubi vahel.[3]

Individuaalsed auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Sümboolsed koosseisud[muuda | muuda lähteteksti]

First All-Star-Team
Ründajad: Aleksandr Ovetškin (WSH) Connor McDavid (EDM) Nikita Kutšerov (TBL)
Kaitsjad: Brent Burns (SJS) Mark Giordano (CGY)
Väravavaht: Andrei Vassilevski (TBL)
Second All-Star-Team
Ründajad: Brad Marchand (BOS) Sidney Crosby (PIT) Patrick Kane (CHI)
Kaitsjad: John Carlson (WSH) Victor Hedman (TBL)
Väravavaht: Ben Bishop (DAL)
All-Rookie-Team
Ründajad: Anthony Cirelli (TBL) Elias Pettersson (VAN) Brady Tkachuk (OTA)
Kaitsjad: Rasmus Dahlin (BUF) Miro Heiskanen (DAL)
Väravavaht: Jordan Binnington (STL)

Karjääri lõpetanud mängijad[muuda | muuda lähteteksti]

Hooajal 2018–2019 lõpetasid NHL-i karjääri teiste seas järgmised mängijad:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Call of the Wilde: Opening night". globalnews.ca. 3.10.2018. Vaadatud 28.11.2018
  2. "Oilers' Connor McDavid makes statement with record-setting performance - Sportsnet.ca". Sportsnet.ca. 16.8.2018. Vaadatud 28.11.2018
  3. "VIDEO | NHL-is visati kaks väravat vaid kahesekundilise vahega". Delfi Sport. 2.11.2018. Vaadatud 28.11.2018

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]