NGINX

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
NGINX
Nginx logo
Autor Igor Sysoev
Arendaja Nginx, Inc.
Esmaväljalase 4. oktoober 2004 [1]
Kirjutatud keeles C [2]
Suunitlus Veebiserver, vastupidine puhver (inglise k. reverse proxy)/meili server
Litsents 2-osaline BSD [3]
Veebisait www.nginx.com

NGINX on vabavaraline tarkvara, mida kasutatakse peamiselt veebiserverina. Lisaks saab seda kasutada meili puhverserverina (IMAP, POP3, SMTP) ja ka koormuse jaoturina (inglise k. load balancer) HTTP, TCP ja UDP serveritele[4].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Igor Sysoev alustas projektiga aastal 2002[5] ning kirjutas NGINX-i esialgu C10K probleemi lahendamiseks. C10K probleemi näol on tegemist 1999. aastal Dan Kegeli loodud terminiga [6] selgitamaks veebiserverite suutmatust toime tulla rohkete samaaegsete ühendustega [4]. Oma sündmuspõhise ja asünkroonse arhitektuuriga sai NGINX-st kiiresti kõige kiirem saadaval olev veebiserver.

Pärast projekti vabavaraliseks muutmist aastal 2004 hakkas projekt eksponentsiaalset arenema ning Sysoev otsustas asutada ettevõtte NGINX, Inc. (aastal 2011)[7]. Ettevõtte eesmärk oli toetada platvormi arendust ning turule toodi toode nimega NGINX Plus, mille näol on tegemist laiendatud funktsionaalsusega eelkõige ettevõtetele suunatud kaubandusliku tootega.

Nginx vs Nginx Plus[muuda | muuda lähteteksti]

NGINX'st on kaks versiooni - OSS NGINX ja NGINX Plus. Viimane pakub mitmeid lisa funktsionaalsusi, mida OSS NGINX's ei ole.

NGINX Plus omadused/funktsionaalsused[8][muuda | muuda lähteteksti]

  • HTTP/TCP/UDP Koormuse jaotur (inglise k. Load Balancer)
  • Sisu vahemälusse salvestamine (inglise k. Content Cache)
  • Veebiserver (inglise k. Web Server)
  • Julgestuskontrollid (inglise k. Security Controls)
  • Dünaamilised moodulid (inglise k. Dynamic Modules)
  • Jälgimine (inglise k. Monitoring)
  • Kõrge käideldavus (inglise k. High Availability (HA))
  • Kubernetes Ingress kontroller (inglise k. Kubernetes Ingress Controller)
  • Programmeeritavus (inglise k. Programmability)
  • Meedia voogesitus (inglise k. Streaming Media)

NGINX Plus toetatud jaotused[9][muuda | muuda lähteteksti]

  • Amazon Linux
    • 2017.09 (x86_64)
  • Amazon Linux 2
    • LTS (x86_64)
  • CentOS
    • 6.5+ (i386, x86_64)
    • 7.0+ (x86_64, ppc64le)
  • Debian
    • 8.0 (i386, x86_64)
    • 9.0 (i386, x86_64)
  • FreeBSD
    • 10.4+ (x86_64)
    • 11.1+ (x86_64)
  • Oracle Linux
    • 6.5+ (i386, x86_64)
    • 7.0+ (x86_64)
  • Red Hat Enterprise Linux
    • 6.5+ (i386, x86_64)
    • 7.0+ (x86_64, ppc64le)
  • SUSE Linux Enterprise Server
    • 12, 12 SP1 (x86_64)
  • Ubuntu
    • 14.04 LTS (i386, x86_64, aarch64)
    • 16.04 LTS (i386, x86_64, ppc64le, aarch64)
    • 18.04 LTS (x86_64)

Populaarsus[muuda | muuda lähteteksti]

Novembris 2018 läbi viidud Netcrafti Veebiserverite uuringust[10] selgus, et NGINX omab on 21.71 protsendilist turuosa veebiserverite tootjate hulgas. Tänu sellele on NGINX positsioneerinud end Microsofti järel teisele kohale. Uuringus osales 1,652,185,816 lehekülge, 226,752,928 unikaalset domeeni ja 8,048,899 veebiserverit[10].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Nginx Changes
  2. ↑ Coding Style
  3. ↑ NGINX Licence
  4. ↑ 4,0 4,1 NGINX glossary
  5. ↑ Mobily, Tony (2012), Interview with Igor Sysoev, author of Apache's competitor NGINX, http://www.freesoftwaremagazine.com/articles/interview_igor_sysoev_author_apaches_competitor_nginx 
  6. ↑ Dan, Kegel (1999), The C10K problem, http://www.kegel.com/c10k.html 
  7. ↑ Igor Sysoev NGINX
  8. ↑ Features
  9. ↑ NGINX technical specs
  10. ↑ 10,0 10,1 Netcraft Web Server survey
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=NGINX&oldid=5308898"