Néa Moní klooster

Néa Moní (kreeka keeles Νέα Μονή 'uus klooster') on 11. sajandist pärinev klooster Kreekas Egeuse meres asuval Chiose saarel. See paikneb Provateio Orosi mäel, 15 km kaugusel Chíose linnast.

Klooster on kuulus oma mosaiikide poolest, mis on silmapaistev näide "Makedoonia renessansi" aegsest kunstist Kreekas, ja tunnistati koos Ósios Loukási kloostriga Kesk-Kreekas ja Dafní kloostriga Ateenas 1990. aastal UNESCO maailmapärandi nimistu objektiks.^[1]^[2]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Klooster ehitati keiser Konstantinos IX Monomachose ja tema abikaasa Zoe käsul paika, kus kolm munka leidsid mirdipuult Jumalaema ikooni.^[2]

Kloostri ehitus algas 1042. aastal ja kompleks valmis 1055. aastaks. Pärast sattumist Veneetsia ja Genova võimu alla kloostri rikkus vähenes. Osmanite impeeriumi võimu all allus klooster otse Konstantinoopoli patriarhile^[2]. Kuni 17. sajandini oli kloostris umbes 800 munka, sel olid suured maavaldused ja märkimisväärne majanduslik tähtsus. Kuid pärast Chiose purustamist osmanite poolt 1822. aastal kaotas klooster lõplikult oma prestiiži ja praegu on seal vaid kolm munka.^[3]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Néa Moní on Kreeka üks vanemaid kloostreid. Kloostrikomplaks hõlmab umbes 17 000 ruutmeetri suuruse ala ja koosneb katholikon 'ist, kahest väiksemast kirikust, mis on pühitsetud Pühale Ristile ja pühale Panteleimonile, refektooriumist (trapeza), munkade kongidest (kellia), vastuvõtusaalist (triklinon) ja maa-alusest veetsisternist^[3]. Kirikut ümbritsev müür on hilisemast ajast, Bütsantsi-aegne algupärane müür purustati 1822. aastal, ja selle kirdenurgas seisab kaitsetorn. Väljaspool müüri on munkade kalmistu koos pühale Luukale pühitsetud kabeliga.

Jumalaema uinumisele pühitsetud katholikon on kloostri keskne ehitis. See koosneb idaotsas kolme apsiidiga kirikust, esonarteksist (sisemine narteks) ja eksonarteksist (välimine narteks). Kirik on kupliga kaetud kaheksanurkse siseruumiga. Olgugi et kõik kolm ruumiosa on 11. sajandist, sai kirik kahjustada 1822. aastal Chiose vallutamises ja 1881. aasta maavärinas ning hävinu asemele on uued osad ehitatud originaalist erinevas stiilis. Kiriku kellatorn ehitati 1900. aastal, asendamaks 1512. aastast pärinevat vana torni. Rüüstamises 1822. aastal läksid kaotsi ka kloostri kolme asutaja säilmed. 11. sajandist pärinevad ka Püha Luuka kabel, osa refektooriumist ja veetsistern. Munkade kongid on ehitatud Veneetsia ja Genova võimu ajal. 1992. aastal avatud väikeses muuseumis on esemed peamiselt 19. sajandist.

Kellatorn kiriku lääneotsas
Kiriku lõunasein iseloomuliku opus mixtum 'iga
Kuppel eksonarteksi kohal
Kiriku siseruum mosaiikidega
Peakiriku templon
Refektoorium 16,15 m pikkuse lauaga

Mosaiigid[muuda | muuda lähteteksti]

Peakiriku u 1050. aastast pärit mosaiigid on Bütsantsi kunsti keskperioodi silmapaistev näide. Kuplis asub Kristus Kõigevalitseja kujutis, seintel on stseenid Kristuse elust ja peainglitest Gabrielist ja Miikaelist.

Kristuse ristimine
Kolm Maarjat ristlöömise stseenist
Ristiltvõtmine
Maksim Usutunnistaja
Theodoros Studites
Kristus Ülestõusmise ja limbosse laskumise stseenil

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

[1] Monasteries of Daphni, Hosios Loukas and Nea Moni of Chios. - whc.unesco.org

[ZhE5c-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 P. Claus. Nea Moni Monastery, A Historical Treasure on the Greek Island of Chios. - Greek Reporter, March 19, 2022

[xk2wa-3] 3,0 ^3,1 Chios Nea Moni Monastery. - greeka.com

[1]

[2]

[3]